Kool Referaat MEXICO Koostaja: Juhendaja: 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mehhiko iseloomustus 4 3. Söök ja jook Mexicos 5 4. Väärikus ja etikett 6 5. Populaarsemad Mexico city külastuskeskused 7- 14 6. Kokkuvõte 15 7. Lisad 16 8. Kasutatud allikad 17 SISSEJUHATUS México city on Mehhiko pealinn, mis asub Mehhiko kiltmaal. 2010. aasta seisuga on seal elanikke 8 851 080. Linna pindala on 1485 ruutkilomeetrit. Linna rajasid hispaanlased 1521. Aastal vallutatud asteekide pealinna Tenochtitláni kohale. Iseseisva Mehhiko pealinn aastast 1821. Inglise keeles tarvitatakse nime Mexico City, et teha...
Parim kasvutingimuse temperatuur on 22-28°C juures ja hiljem 18-25 °C juures. Kasvab tavaliselt troopilises ja subtroopilises vöötmes. Aastas annab ainult ühe saagi, kuna lehed ja õied kuivatatakse ja töödeldakse, kui taim on piisavalt suur. Kodumaa Tubaks on saanud oma ladinakeelse nime Nicotiana Jean Nicot' järgi. Jean nicot oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning tubakas pärineb algselt Portugalist. Kuid arvatakse ka, et tubakas on tulnud Yucatan peninsula, Mexicost. 1559. aastal saadeti tubakataimi raviotstarbel Prantsusmaale ja Inglismaale ning sealt edasi üle maailma. Peamised kasvukohad Kasutus võimalused Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Huvitavat tubaka kohta Algselt arvati, et tubakas on tervisele kasulik Tubakas sisaldab suures koguses nikotiini, mis mõjutab närvisüsteemi ja on sama narkootilise ja sõltuvust tekitava kui teised narkootilised ained.
Suuremad jõed: Rio Grande, San Juan, Pecos, Canadian. Suuremad järved: Santa Rosa, Conchas, Navajo, Elephant Butte Reservoirs. Rahvaarv: 1 739 844. Haldusjaotus: 33 maakonda. Rahvastikutihedus: 14,3 inimest ruutmiili kohta. Etniline koosseis: 86,3% valgenahalisi, 2,6% mustanahalisi, 9,5% indiaanlasi, 1,5% asiaati. Pealinn: Santa Fe. Suuremad linnad: Albuquerque, Las Cruces, Santa Fe, Roswell. Majandus: Esikohal on mäetööstus. New Mexicost saadakse põhiosa USA uraanimaagist. Kaevandatakse kaalisooli, vase- ja tsingimaaki. Toodetakse naftat ja maagaasi. White Sandsis asub maailma suurim kipsimaardla. Mägikarjamaadel peetakse lihaveiseid ja lambaid, niisutatavatele aladel kasvatatakse puuvilla. Tähtsal kohal on turism. Keeled: Ametlik keel puudub, aga enamuses räägitakse inglise ja hispaania keelt. Kliima: Kliima on üldiselt kuiv. Keskmine sademete hulk aastas on 350 mm. Keskmine aastane temperatuur on 12 kraadi. Suvekuudel
Cibola otsinguil aastail 1540-1541. Francisco Vasquez de Coronado. Esimese ameeriklaste asula rajas 1822. a Stephen Austin San Antonio jõe äärde.Indiaanlastest elasid Suur-Texases atakapad,tonkawa´d,Pecose indiaanlased ja mitmesugused hõimud,kes kõik moodustasid omavahed liidu.Kuni 19.sajandini tundsid Ameerika Ühendriigid Texase vastu vähe huvi.Pärast Prantsusmaalt Louisiana ostmist hakati huvituma ka Hispaania valduses olevatest territooriumitest New Mexicost,Arizonast,Californiast,Texasest.Pärast Mehhiko iseseisvumist läksid need alad mehhiklaste kätte,see juhtus 1821 aastal.Texase asukad eesotsas endise Kongressi liikme ja Tennessee kuberneri Sam Houstoni,ekstsentrilise Davy Crocketti,vendade James ja Rezin Bowie´ ning tulevaste lõunaosariiklaste väejuhi Albert Sidney Johnstoniga otsustati Mehhiko lahku lüüa.Teisel märtsil 1836. aastal kuulutas moodustatud konvent Texase iseseisvaks vabariigiks ja masti tõmmati üksiku valge tähega lipp
kõvasti enam tüdrukute oma. Kaart: (Mehhiko kaart, 2009) Mehhiko suurimad linnad on: · Mexico · Netzahualcoyotl · Guadalajara · Monterreay · Puebla (Põhja-Ameerika geograafia, 2009). Kuna Mehhiko pealinnaks on Mexico, siis pealinna ümber on kujunenud Puebla ja Netzahualcoyotl. Need linnad on pealinna lähedale kujunenud, sest inimesed on võibolla läinud suurlinnast Mexicost eemale, rahulikmat elu otsima. Monterrey asub Mehhiko lahe ääres. Linn asub kohas, kus on soodne tegeleda merekaubandusega, mis oli kunagise aja peamine tulu,- ja kuluallikas. Guadalajara erineb Monterrey'st ainult oma asukohta suhtes. Guadalajara paikenb Vaikse ookeani poolsel Mehhiko kaldal. Kasutatud kirjandus Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Raagma, G., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E. (2003). Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto
1980. aastate lõpul ennustati aga, et peatselt saabub infoühiskonna ajajärk, mida iseloomustab arvutite, robotite, video ja televisiooni üha sügavam tungimine töö- ja igapäevaellu. Muutus ka ühiskonna sotsiaalne struktuur. Infoühiskond on ühtlasi linnaühiskond. Maailma urbaniseerumine ehk linnastumine jätkub. 1950. aastal oli maailma suurim linn New York, kus elas 12,3 miljonit inimest, ja 15.kohal oli 3 miljoni elanikuga Mexico. 1980. aastal prognoositi, et Mexicost saab aastaks 2000 maailma suurim linn (31 miljonit elanikku) ning New York langeb 5. kohale. Tervikuna kultuur internatsionaliseerus, kusjuures see protsess kulges vastuolulisest. Ühest küljest levis Lääne massikultuur tänu kinole ja televisioonile arengumaade kõige kaugematesse kolgastesse, teisest küljest minetas kõrgkultuur oma senise europotsentrismi nii, et aina rohkem räägitakse Euroopa-järgsest kultuurist. 1980
Õhtul istuti pruudi tipii läheduses, sõba üle peade, et uudishimulikud möödujad ära ei tunneks, ja puhuti juttu, et vastastikustes tunnetes selgusele jõuda. Hilisematel aegadel kinkis jõukam peig pruudi perekonnale hobuseid. Edelapiirkonna hopide abielu oli alles siis ametlikult kinnitatud, kui ämmad koos, ühes kausis, juukseid pesid. Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Kindlamaid tõendeid Ameerika jääaegsetest küttidest saadi aastal 1926, mil Folsomist New Mexicost leiti 10 000 aasta vanused hoolikalt vormitud kivist odaotsad. 1932. aastal kaevati Clovises New Mexicos välja veelgi vanemalt rahvalt pärinevad kuni 12 000 aasta vanused odaotsad. Kütid, kes 10 000 aasta eest jahtisid mammuteid, mastodone, ürgpiisoneid ja hiidlaisiklasi, kasutasid oda heitmiseks spetsiaalset seadeldist, mida kutsutakse atlatliks. Atlatl kujutas endast tugevat puust varba, millel lebas oda. Sellisel alustel sai oda tunduvalt suurema liikumisjõu ja lendas kaugemale
Õhtul istuti pruudi tipii läheduses, sõba üle peade, et uudishimulikud möödujad ära ei tunneks, ja puhuti juttu, et vastastikustes tunnetes selgusele jõuda. Hilisematel aegadel kinkis jõukam peig pruudi perekonnale hobuseid. Edelapiirkonna hopide abielu oli alles siis ametlikult kinnitatud, kui ämmad koos, ühes kausis, juukseid pesid. Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Kindlamaid tõendeid Ameerika jääaegsetest küttidest saadi aastal 1926, mil Folsomist New Mexicost leiti 10 000 aasta vanused hoolikalt vormitud kivist odaotsad. 1932. aastal kaevati Clovises New Mexicos välja veelgi vanemalt rahvalt pärinevad kuni 12 000 aasta vanused odaotsad. Kütid, kes 10 000 aasta eest jahtisid mammuteid, mastodone, ürgpiisoneid ja hiidlaisiklasi, kasutasid oda heitmiseks spetsiaalset seadeldist, mida kutsutakse atlatliks. Atlatl kujutas endast tugevat puust varba, millel lebas oda. Sellisel alustel sai oda tunduvalt suurema liikumisjõu ja lendas kaugemale
Lepiti kokku ,et nad suunatakse ümber Oklahomasse Sama ajal tekkisid Uus-mehhikos Nevadas ja Utah's konfliktid. Mehhiko ja ameerika sõda 1846-1848. Usa tungis Mehhiko emamaale, vallutas Mexico City. See järgnes Texase annekteerimisele USA poolt 1845. aastal, kuna Mehhiko luges Texast oma territooriumiks, vaatamata Texase revolutsioonile 1836. aastal. . Sõja kõige ulatuslikuma tagajärjena oli Mehhiko sunnitud loobuma Alta Californiast ja New Mexicost, mille eest USA maksis Mehhikole 18 miljonit dollarit. Sõja poliitilise järelmõjuna tõusis USA- s ühiskondliku debati fookusse orjandus, mille teemaliste vaidluste ägenemine ähvardas kodusõjaga Parteide kujunemine: Demokraatlik Partei, Vabariiklik Partei (Abraham Lincoln). 1830 tõusis areenile demokraatlik partei.1855 tekkis ka vabariiklik ehk viigide Partei. Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid. Viigide partei kaotas oma partei
annaabi.ee 
