talle tema väljatõrjutud lapsesoovide täideviimist. Jälestus, mis peaks teda sundima kättemaksule, asendub niisiis tema sees etteheidetega iseendale, südametunnistuse piinadega, mis heidavad talle et tema, sõna-sõnalt võttes, ei ole ise parem kui see patune, keda tuleks karistada" (Freud. Unenägude tõlgendamine) Kirjandus Eagleton, Terry: Einführung in die Literaturtheorie: Realien zur Literatur. Metzler 1996. Eagleton, Terry: Literary Theory: An Introduction. Blackwell 2005. Freud, Sigmund: Nali ja selle seos teadvustamatusega. Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev 2008. Freud, Sigmund: Unenägude tõlgendamine. Tõlkinud Anne Lill ja Mari Tarvas. Tänapäev, Tallinn, 2007. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980.
iseennast. · Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile. · Lugejat kõnetatakse vahetult, toimub otsene kirjanduslik kommunikatsioon. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ). · Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane (vrd nt Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse Stuttgart: Metzler 1997. lk 21) · Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed. · Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. · Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus Strukturalist Roman Jakobson · "Poeetiline funktsioon kannab ekvivalentsusprintsiibi selektsiooniteljelt üle
Sellele järgneb raamatu pealkiri kaldkirjas. Lõpuks on ilmumiskoht ja kirjastuse nimi, eraldatud kooloniga Kaplinski, Küllike 1995. Tallinn meistrite linn. Tallinn: Koolibri. (NB! Pärast koolonit on tühik.) Kui ilmumiskohti või kirjastusi on (a) kaks, tuleb mõlemaid märkida, neid semikooloniga eristades. Kui neid on (b) rohkem, piisab ühest ning lühendist jt. Võõrkeelse raamatu puhul on soovitatav kasutada vastaval juhul lühendit etc (a) Kassel: Bärenreiter; Stuttgart: Metzler ning (b) Kassel etc: Bärenreiter etc Viitamisel magistri- või doktoritööle, mis pole trükis ilmunud, tuleb kirjes lisada, et tegemist on käsikirjaga. Sellisel juhul piisab koha ja kirjastuse asemel üksnes kõrgkooli nimetamisest. Kirje näeb välja selline: Hunt, Kadri 2004. Eesti rahvapäraste koraaliviiside varieerimisest. Kaheteistkümne koraali variantide võrdlus ja analüüs. Töö muusikamagistri kraadi taotlemiseks. Käsikiri. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Ed. by Stanley Sadie. London: Macmillan Reference Limited. The Oxford Illustrated History of Opera 1994. Ed. by Roger Parker. Oxford, New York: Oxford Univ. Press. Warrack, John, West Ewan 1992. The Oxford Dictionary of Opera. Oxford, New York: Oxford Univ. Press. Pipers Enzyklopädie des Musiktheaters 1986-1997. Oper. Operette. Musical. Ballett. Bd. I-VII München: Piper. Abert, Anna Amalie 1994. Geschichte der Oper. Kassel: Bärenreiter; Stuttgart, Weimar: Metzler. Dean, Winton. Knapp, John Merrill 1995. Handel's Operas. Oxford: Clarendon Press. Hamilton, Edith 1975. Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti Raamat. Kunze, Stephan 1996. Mozarts Opern. Stuttgart: Philipp Reclam jun. Molière, Jean Baptiste 1992. Kodanlasest aadlimees. Tallinn: Perioodika.. Ovidius 1971. Metamorfoosid: Orpheus ja Eurydike. Pygmalion. Fasti: Arion. -- Rooma kirjanduse antoloogia. Tallinn: Eesti Raamat. The Cambridge History of Seventeenth-Century Music 2005. Ed
Omamoodi paradigma. Sarnane kulturoloogiaga Kulturwissenshaft (kultuuri+teadus) kui omamoodi metateadus, metatasand kultuuri uurimisel. Angloameerika kultuuriuuringud (cultural studies) on suuresti hüljanud Ernst Cassireri ja Aby Warburgi vaimus Kulturwissenschafti. Nt. Kulturwissenshafti õpikuid, mida nad hõlmavad. 11 Eds. Ansgar & Vera Nünning 2003. Konzepte der Kulturwissenschaften: Theoretishce Grundlagen-Ansätze-Perspektiven. Stuttgart, Weimar: Verlag J.B. Metzler. · Kultuurisemiootika · Kirjandusteadus · Kultuuriantropoloogia · Ajalooline antropoloogia · Uus historitsism, kultuuriline materialism, kultuuriuuringud · Kollektiivse mälu teooriad · Kultuurisotsioloogia · Kultuuripsühholoogia · Kultuuriökoloogia · Kultuuriruumi uuringud ja interkultuuriline kommunikatsioon · Meediakultuuri uuringud Saksa Kulturwissenschaft hõlmab endas tegelikult nii kultuurisotsioloogiat, kultuuriantropoloogiat, kultuurisemiootikat, kui ka kultuuriajalugu.
annaabi.ee 
