aastakümneid pole sellel paigal enam mingit majanduslikku tähtsust. Loomad ja linnud Varakevadel ja sügisel kogunevad lahesoppidesse ja tammi äärde väike- ja lauluikede salgad, samuti kühmnokk-luiged, kes siin ka pesitsevad. Talviti või varakevadeti, kui voolukohad lahtedes jää alt vabad on, kogunevad sinna hallhaigrud. Kevadisel hommikul võib näha toitu otsivaid sookurgesid. Kohata võib veel metskiuru, rohevinte metsvinte, leevikesi, puukoristajat, kodukakku ja imetajatest siili, metssiga ning oravat. Taimestik Lääne-Eesti puisniitude uhkuseks on kaunis kuldking, meie looduse suurima ja huvitavama õiega käpaline. Enne kui seemnest saab õitsev taim, kulub 15 aastat. Juuni algusest kuni juulini õitseb kärbesõis väike silmatorkamatuks jääv käpaline, mille tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi.
aeglustada või segada. Metsvint on levinud kogu Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasias. Talvitumisalad asuvad Vahemere maades ja Atlandi ookeani idarannikul. Metsvint on Eesti 7 kõige arvukam pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,72,2 miljonile paarile, talvist arvukust 1001000 isendile. Teistel andmetel pesitseb Eestis 23 miljonit metsvinti. Ta on Eesti kõige rohkearvulisem laululind. Kogu Euroopas elab metsvinte 130240 miljonit paari. 2.2 Igapäevane elu Metsvint liigub maas kiirete kergete hüpetega või kõndides. Rohkem tegutseb ta siiski puu otsas, kus on tema pesagi. Metsvint lendab kiirusega kuni 50 km/h. Metsvint kohaneb kergesti inimese liikumisega ja muutub sama julgeks kui varblased. Kevadel saabuvad metsvindid vara. Isaslinnud tulevad mõne päeva võrra varem emastest. Pesitsusala lõunaossa
), 9.) maksasamblad, 10.) samblikud 11.) vetikad ja 12.) seened. (Valk, 1988: 94- 96, 138) Soode loomastik ja linnustik Madal- ja siirdesoode loomastik ja linnustik Meie faunas ei leidu ühtki imetajat, kes elutseks ainuüksi madal- või siirdesoos. Meie madalsoode linnustik on üsna liigirikkas. Arvukalt leidub tetresid, rukkirääke, metskiure, tikutajaid, pruunselg- põõsalinde ja kadakatäkse. Siirdesood on üldiselt linnuvaesed. Enamasti leidub seal tetresid, metskiure, metsvinte ja kägusid. Roomajaid leidub vähe, harva võib kohata arusisalikku, rästikut ja mõnikord ka vaskussi. Kahepaikseist elab kõikjal soodes rohukonn, üsna sageli rabakonn. Madal- ja siirdesood on väga liigirikkad putukate poolest. Rabade loomastik ja linnustik Imetajatest elavad rabas üsna sageli põder, valgejänes, hunt, mäger, rebane, metssiga, metskits, uruhiir. Eesti rabades võib kohata üle 80 linnuliigi, kellest umbes pool on alalised
Päevasel ajal pole hea pidada linnuvaatlust, sest paljud linnud on vähem aktiivsemad peale hommikusööki. Siiski neid näeb põõsaste ja puude vahel päris palju linde. Ma olen märganud, et just õhtupoole suitsupääsukesed liuglevad pikalt. Hilisel pärastlõunal mõned linnud tulevad ka teise söögiportsu järgi. Sellisel ajal on hea vaadelda linde, kes tegutsevad kogu päeva vältel. Päevane linnuvaatlus osutus kõige edukamaks, kohtasin kõige tihedamini hõbekajakaid, kalakajakaid, metsvinte, musträstasid, kodutuvisi, hallvareseid, koduvarblasi ja harakaid. 2.2.3. Õhtune linnuvaatlus Õhtusel ajal ei ole hea pidada linnuvaatlust, sest siis läheb pimedaks ning linde on raske märgata ja nende välimust kirjeldada. Kuigi paljud linnuliigid tegutsevad ainult öösel. Näiteks öökull on üks nendest. Samuti nahkhiired, kes ei ole muidugi linnud, aga ma usun, et ka neid oleks põnev jälgida. Öisel ajal on ka teised nipid kuidas linnuvaatlust pidada
annaabi.ee 
