Toiteväärtus- Valgud, rasvad(?), B grupi vitamiinid Raud, kaalium, fosfor LAMBALIHA LINNULIHA Ei laagerdata Salmonella risk kuidas vältida? Rasv ladestud lihaskoes ühtlaselt mahlane Täisväärtuslikke valke palju Omastub paremini kui loomade liha Rasvasisaldus liigiti erinev Rikneb kiiresti!! KANA JA BROILER Broiler- eriviisil nuumatud noorlind Toiduvalmistamiseks parim 1,1-1,8 kg PART Parim toiduvalmistamiseks 1,8 -3 kg Metspardi liha tumedam ja 30% vähem rasva KALKUN 40% linnust on söödav Toiduvalmistamiseks parim kaal 3-8 kg HANI Toiduvalmistamiseks parim - 2,5-5 kg Suuremad 10-12 kg- kasvatatakse maksa pärast VUTT Kasvatatakse farmides Toidu valmistamisel 1 sööja kohta 2 vutti KANA-, VUTI-, PARDIMUNAD SUBPRODUKTID Neerud Maks Süda Keel Kopsud, Aju Veri Magu LAMBA- JA SEANEERUD VEISE- JA VASIKANEERUD SEASÜDA JA VEISESÜDAME LÕIK VEISE JA VASIKAMAKS
Terve näidendi jooksul juhib tegelasi minevik. Nii varem sooritatud teod ning eelnevalt sõlmitud suhted. Kui rääkida otseselt pärilikkusest, siis selle otsene näide oleks Hedvigi aina halvenev silmanägemine, mille ta on pärinud oma bioloogiliselt isalt. 3. Pealkirja sümboolika Metspart sümboliseerib elusid ja saatusi, mille suurärimees Werle on hävitanud. Sedasi võrreldakse enamikku keskseid tegelasi selle lennuvõimetu pardiga. Samas väljendab metspardi sümbol ka näidendis valitsevat atmosfääri ja vaimsust. Haavatud metsparti valdab hapnikupuudus, kui ta sukeldub merepõhja, et end uputada. Samuti on ka näidendi tegelastega nii otses kui ka ülekantud tähenduses. 4. Ibseni lavastatum näidend "Metspart on Henrik Ibseni kõige lavastatum näidend. Seda on kriitikute ja teatrisõprade seas peetub kirjaniku kõige täiuslikumaks ning suuremaks teoseks. Selles näidendis paneb Ibsen
vastumeelselt. Hjalmar ning Ekdal lähevad pööningule sehkendama. Hjalmar nähes Ginat mõtleb ümber. Gina uurib, et kas ta võib laua siina katta. Hedvig tuleb, uurib, et kas ta saab isa aidata. Hedvig saab pintsli. Isa hoiatab aga, et kaua ei teeks ning oma silmi ei vaevaks. Hedvig on tööga ametis. On kuulda, kuidas Hjalmar ja Ekdal pööningul vaidlevad. Sisse tuleb Gregers. Jääb Hedvigiga rääkima. Uurib metspardi kohta, et kuidas ta öösel magas ning, et kas tüdrukul meeldib ta juures olla jne. Saab tüdruku enda kohta ka informatsiooni, et Hedvig ei käi koolis, kuna isa arvas, et tüdruk rikub oma silmad seal ära. Lubas kodus teda õpetama asuda, ent senimaani ta seda teinud ei ole. Molvik on ainult veidi tüdrukut harinud. Pööning on aga tüdrukule täiesti omaette maailm. Seal on kapp, täis raamatuid. Enamus neist on küll inglise keeles, ent pilte on sellegi poolest tore vaadata
sai õpetust ainult kunstiateljee seinte vahel. Toulouse-Lautreci kunstikäsitluses ei ole maalimine tegelikkuse otsene jäljendamine, vaid reaalsuse tõlgendamine. Kunstnikukutsumus Võime nähtut piltidele üle kanda oli Toulouse-Lautreci peres juba olemas, kuna nii isal, kes valmistas kipisist loomaskulptuure, kui ka tema venal oli joonistamises annet. Seejuures märkis Henri vanaema:''Kui mu pojad tapavad metspardi, tunnevad nad sellest kolmekordset rõõmu, kasutades jahipüssi, pintslit ja kahvlit.'' 1880. aastal pakkusid Bosci lossi lähistel toimunud sõjaväeõppused Toulouse-Lautrecile maalimiseks hulgaliselt uusi pildimotiive: mehed erisuguses vormiriietuses, hobused ja tõllad. Kui enne oli noor kunstnik otsinud teemasid perekonnaringist, siis nüüd hakkas ta jäädvustama oma ümbrust. Siin on juba märgata tema stiili iseloomustavat rõhutatud altvaadet. Kunstniku
Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk8-9) 6 Henri Perruchot "Toulouse-Lautrec" (kirjastus Kunst, Tallinn 1980) (lk 58) 7 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk8-9) Kunstnikukutsumus Võime nähtut piltidele üle kanda oli Toulouse-Lautreci peres juba olemas, kuna nii isal, kes valmistas kipisist loomaskulptuure, kui ka tema venal oli joonistamises annet. Seejuures märkis Henri vanaema:''Kui mu pojad tapavad metspardi, tunnevad nad sellest kolmekordset rõõmu, kasutades jahipüssi, pintslit ja kahvlit.'' 1880. aastal pakkusid Bosci lossi lähistel toimunud sõjaväeõppused Toulouse-Lautrecile maalimiseks hulgaliselt uusi pildimotiive: mehed erisuguses vormiriietuses, hobused ja tõllad. Kui enne oli noor kunstnik otsinud teemasid perekonnaringist, siis nüüd hakkas ta jäädvustama oma ümbrust. Siin on juba märgata tema stiili iseloomustavat rõhutatud altvaadet