langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Pole selge, kidas see täpselt välja nägi, kuid arheoloog Ain Mäesalu on oletanud, et ta võidi puua kiviheitemasina külge. (Vahtre, 2005) Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. (Parjõgi, 2006) Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. (Parijõgi, 2006) 3. Jüriöö ülestõusu tagajärjed 1343. 1345
Aadlikud tohtisid igaüks ühe hobuse ja mõõga ühes võtta. Kui nüüd väravad avati, hakkasid nad kurvalt minema. Talupojad aga ei pidanud oma lubadust, vaid loopisid kividega nad kõik surnuks. Seal langes foogt 5 orduvennaga ühes palju muu perega." Sakslaste kättemaks 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister aga väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette, millel krooniku Marburg Wigandi teate järgi olnud kolm väravat, mis olid kinnitatud puudega ja rinnatisega kaitstud. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. Sula tuleku tõttu olid ka ordu väed sunnitud kiiresti mandrile naasma. Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua
Selle üle olid talupojad. rõõmsad .Aadlikud tohtisid igaüks ühe hobuse ja mõõga ühes võtta.. Talupojad aga ei pidanud oma lubadust, vaid loopisid kividega nad kõik surnuks. Seal langes foogt 5 orduvennaga ühes palju muu perega." .. Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. . Saaremaa alistamisega langes eesriie jüriööl alguse saanud võitluse-eeposele. Jüriöö tagajärjed 1343. 1345
vastu panna. Ehitati küll kaks metskindlust, kuhu oma naiste, laste ja varaga varjule mingi, kuid need polnud küllalt kindlad orduvägedele vastupanuks. Mõlemad kindlustised langesid vaenlase kätte, nähtavasti õige raske võitluse tagajärjel. Surmavalt said haavata kaks kõrgemat orduhärrat. Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister aga väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette, millel krooniku Marburg Wigandi teate järgi olnud kolm väravat, mis olid kinnitatud puudega ja rinnatisega kaitstud. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. See võitlus toimus nähtavasti Karja maalinna lähedal Pamma metsas ning ei rahustanud kogu Saaremaad. Sula tuleku tõttu olid ka ordu väed sunnitud kiiresti mandrile naasma, nii et mõned vene allikad räägivad isegi ordulaste lüüasaamisest.
Ehitati küll kaks metskindlust, kuhu oma naiste, laste ja varaga varjule mingi, kuid need polnud küllalt kindlad orduvägedele vastupanuks. Mõlemad kindlustised langesid vaenlase kätte, nähtavasti õige raske võitluse tagajärjel. Surmavalt said haavata kaks kõrgemat orduhärrat. Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister aga väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette, millel krooniku Marburg Wigandi teate järgi olnud kolm väravat, mis olid kinnitatud puudega ja rinnatisega kaitstud. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. See võitlus toimus nähtavasti Karja maalinna lähedal Pamma metsas ning ei rahustanud kogu Saaremaad. Sula tuleku tõttu olid ka ordu väed sunnitud kiiresti mandrile naasma, nii et mõned vene allikad räägivad isegi ordulaste lüüasaamisest.
annaabi.ee 
