lõunasölkuppidel), toimus jõgedel aasta ringi. Kalastati sageli 5-10 liikmelistes gruppides kalatõkete ja võrkude abil, tavaks oli ka talvel jääalune kalastamine. Sölkupid püüavad enamasti nelma, omulit, muksuni, tuuri, haugi ja ahvenat. Põtrade ja hirvede jahtimisega saavad sölkupid värsket liha ja nahku riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubandusega. Sölkupid on palju jahti pidanud veelindudele ning metsistele ja laanepüüdele. Põhjapoolsed sölkupid tegelevad taigatüüpi 9 põhjapõdrakasvatusega, mille nad on üle võtnud ilmselt neenetsitelt ja eenetsitelt. Karjad on neil väikesed, põhjapõdrad lastakse pikkadeks perioodideks vabaks ja vaid suvisel sääseajal kogutakse aeg-ajalt loomad kokku ning aetakse kergesse varjualusesse, kus tehakse sääskede peletamiseks suitsutõrjet
" Kultuuriväärtustena võib üles lugeda läheduses asuvad kaheksaharulise pärna, Vahastu tamme ning lõhislehise halli lepa. Kaitsealal asuvad Kõrgemäe talu, Kummasaare talu õuepuud, Kummasaare talu juurde viiv metsatee, mõisniku talitee Rumbisse ning Piiumetsa raba kuivenduskraav (Maa-ameti kaardirakendus X-GIS). Turism Piiumetsas puuduvad turismiettevõtted. Rabasse ega ümbritsevasse metsa pole loodud matka- ega õpperadasid tõenäoliselt selleks, et tagada metsistele vajalik rahu. Kui kunagi peaks loodama mõni matka- või õpperada, siis kindlasti peaks need rajad hoidma metsiste elupaikadest võimalikult kaugel. Lisaks sellele peaks püstitama suunavad viidad ning infosildid, et inimesi teavitada. Kohalikus rabas ja metsas võib viibida igaüheõiguse põhimõttel, välja arvatud sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on eraldi reguleeritud. Seal on lubatud marjade ning seente korjamine, kuid keelatud kalastamine ning jahi pidamine
Varred püstised, külgoksad kahekaupa risti vastakuti. Lehed lineaalsüstjad 4-9 cm pikad ja kuni 1,2 cm laiad, pikalt teritunud. Õied 1-1,5 cm pikad, putk valkjas, huuled kollased; kõrglehtede serv alusel enamasti üksikute kõverdunud hammastega. Õitseb juunist augustini. Kasutamine: taimed on kahjulikeks poolparasiitideks rohumaadel ja metsades; härgheinte seemnete sattumisel jahu sisse annavad jahule halva maitse. Seemned on toiduks tetredele ja metsistele, viimased söövad suvel ka lehti. NÕMMTARN Carex ericetorum nimi tuleb sõnast erice (lad.k.) kanarbik; ericetorum kanarbiku juurde kuuluv. Sugukond lõikheinalised. Kasvukoht: eelistab kerget, kuiva, huumust sisaldavat liivapinnast, kasvades liivakatel, kuivadel nõlvadel, hõredates männimetsades, nõmmedel. Mitmeaastane hõremurusalt kasvav, hallroheline, 10-20 cm kõrgune peenikese varrega taim.
Nelma, omul, muksun, tuur, haug ja ahven on peamised kalad, keda sölkupid püüavad. Jaht põtradele ja hirvedele on andnud sölkuppidele värsket liha ja nahku riiete jaoks. Karusloomade (hallorav, soobel, naarits, põhja pool ka polaarrebane) küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Sölkupid on palju jahti pidanud veelindudele ning metsistele ja laanepüüdele. Põhjapoolsed sölkupid tegelevad taigatüüpi põhjapõdrakasvatusega, mille nad on üle võtnud ilmselt neenetsitelt ja eenetsitelt. Karjad on neil väikesed, põhjapõdrad lastakse pikkadeks perioodideks vabaks ja vaid suvisel sääseajal kogutakse aeg-ajalt loomad kokku ning aetakse kergesse varjualusesse, kus tehakse sääskede peletamiseks suitsutõrjet. Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri. Jahimehed on ka ise vedanud enda järel nartat.
annaabi.ee 
