värvid. Sel kümnendil ilmus jälle triibutamine, enamasti küll pleegitamine, ning soegn nägi välja,nagu oleks kristallsuhkrune kamm läbi juuste tõmmatud, mulje oli täiesti erinev hilisemast, kui kasutusele võeti fooliumja värvid. (Mulvey &Richards 1998) Kihilised soengud erineva pikkusega salkudestm, mis olid laialt levinud 70ndatel, nägid välja, nagu oleks ühendatud kaks soengut: pealmine juustekiht lühike ja alumised pikad, hiljem venitati neid äärmuslikuks ,,metsinimese" frisuuriks. Tohtu suured ja kõrged soengud mesilassülemi-sarnased soengud olid popid 60ndate ja 70ndate vahetusel ning nõudsid föönitamist ja tupeerimist. Pikad sirged keskelt lahku kammitud soengud oli küll moes, kuid pikk kohev soeng muutus märgatavalt rafineeritumaks kohe, kui Roxy Music tuli välja oma uue albumi glamuurse kaanekujundusega. (Mulvey &Richards 1998) Peakatetest olid populaarsed sallid, liibuvad mütsid ja turbanid, varieerudes mustlasrätikust
Ilmus jälle triibutamine (pleegitamisena). 1978. aastal ilmus esimene ammooniumivaba juuksevärv - Colorsilk. Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides, alates kuulsast Klute-soengust, kuni Bonni Tyleri pikkade salkudeni, millega ehtisid end nii mehed kui naised Kihilised soengud erineva pikkusega salkudega nägid välja nagu oleks ühendatud kaks soengut: pealmine juustekiht lühike ja alumised pikad, hiljem venisid need äärmuslikuks "metsinimese" frisuuriks. Ka pikad keskelt lahku kammitud juuksed olid moes, kuid rafineeritum oli pikk kohev soeng. Kosmeetika Meik oli tavaliselt loomulik, sagedamini siiski väga värvikas, tugevasti rõhutatud näojoonte ja väga peenikeste kulmudega. Värvid olid tihti dramaatilised, huuled tulipunased või tumedad, peaaegu mustad. Terve silmakoobas toonitati lauvärviga. 1970ndate lõpul kasutati kulmude all heledamat värvi, terve kümnendi oli ka populaarne huuleläige.
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas
välja kujundanud, omandades nõnda kogu jõu, milleks inimliik üldse võimeline on. Loodus kohtleb neid täpselt samamoodi nagu Sparta seadus oma kodanike lapsi: hea kehaehitusega isendid saavad sitkeks ja tugevaks, teistel aga lastakse hukkuda. See toimub küll hoopis teisiti meie ühiskondades, kus riik muudab lapsed isale rängaks koormaks, tappes nad sel kombel vähimatki vahet tegemata juba enne nende sündi. Kuna metsinimese keha on ainus temale tuntud tööriist, kasutab ta seda mitmel otstarbel, milleks meie kehad, kuna me neid ei treeni, enam võimelised pole. Just meie tööndus võtab meilt jõu ja osavuse, mille nemad peavad olude sunnil omandama. Kui metsinimesel oleks kirves, kas murraks ta siis käega nii tugevaid oksi? Kui tal oleks katapult, kas jaksaks ta siis kive käega nii kaugele visata? Kui tal oleks redel, kas oskaks ta siis nii kergesti puu otsa ronida? Kui tal oleks hobune, kas
annaabi.ee 
