Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Ennustamine, kada ajamine Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele. Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodust eemale, sel kombel eemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks. Vastlasandid on olnud katoliiklikus Euroopas tuntud, Eestis on üksikteateid vaid PõhjaTartumaalt ja PõhjaViljandimaalt. Mida teised teevad Inglastel kuuluvad vastlapäeva juurde kukevõitlused ja jalgpall. 19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha. Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega. Eesti vastlapäevakombestik
pööningul lärmi, et imiteerida vastla püüdmist. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes ning kästakse allavisatav elukas kinni püüda. Samal ajal visati kotti hoidvale lapsele pangest vett kaela. 3 Vastlatel valamistati õlenukke ehk kadasid, keda siis perest perre viidi. Enamasti valmistati mehekujulised õlgi täistopitud nukud, et need salaja naabri ukse taha viia ning sedasi kahjulikke jõudusid eemale peletada. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuseks. (Projekt Berta 04.03.2014) Tänapäev Tänapäeval tähistavad vastlapäeva enamasti lastega töötavad asutused nagu lasteaiad ja koolid, et elus hoida vanade eestlaste traditsioone. Lastega käiakse kelgutamas, räägitakse neile linapärimust, tutvustatakse traditsioonilisi toite. Tänapäeva levinumad vastlatoidud on hernesupp ja vastlakuklid (vt lisa 1). Osa peresid teeb valmistab kodus oma kukleid, kuid enamus ostab neid poest. (Soopalu 02.04.2012) Kokkuvõte
ehitamine või jääpurjekaga sõitmine. Seajalakondid tuli 19. sajandil kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Mõnel pool on konte hoitud paastumaarjapäevani ja viidud siis sigadele. Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate maskidega karnevalid, mille järelkajaks on Lääne-Eestis kada ajamine, s.o õlenuku viimine perest perre. Enamasti oli see õlgi täistopitud mehekuju. On arvatud, et kada on varasema metsikukultuse jätkuks. Õlgedest metsik on viidud puuteiba otsa aetuna pimedas metsa ja seotud puulatva. Komme tagas viljaõnne. Maagilisi kombeid oli aga muidki. Näiteks tehti linapõllul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut - viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas - kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla - karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi - võtavad kiiresti õppust jne
päeval. Mujal Eestis on võinädala vasteks vastlad, mis varematel aegadel oli samuti mitmepäevane ja rohkete lõbustustega püha. Kada ajamine Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate maskidega karnevalid, mille järelkajaks on Lääne-Eestis kada ajamine. Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodust eemale, sel kombeleemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks. Komme tagas viljaõnne.Vastlasandid on olnud katoliiklikusEuroopas tuntud, Eestis on üksikteateid vaid Põhja-Tartumaalt ja Põhja-Viljandimaalt. Vastla kotti ajamine Mitmel tähtpäeval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste lõbustamiseks, lastes neil salapärast elukat kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda
annaabi.ee 
