Lisaks kujutlusele irdhingest on haldjauskumuste aluseks üldine animistlik suhtumine loodusesse, eelkõige aga metsa.2 1 Aino Laagus. Metshaldjauskumus uurimisobjektina. Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost 6 2007. Arvutivõrgus: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/5ainolaagus.pdf 2 Aino Laagus. Kõik kolm teooriat käsitlevad inimese ja looduse vahelist austussuhet ning seetõttu leian, et neis kõigis on tõetera sees. Metshaldjate n-ö käitumist saab jagada heaks ja halvaks. Heaks ja halvaks selles mõttes, et ühel juhul on metshaldjas kui kaitsja (lindude, loomade, metsasaaduste), kuid teisel juhul kui deemonlik eksitusolend. Vanema kihistuse kohaselt elavad metsa (st puude, muu taimkatte, metslindude ja -loomade) kaitsevaimud perekondlikult nagu inimesedki. Hoidmise ja kaitsmise, kuid ka valitsemise funktsioonile osutab vepsa metshaldjate kõige tavalisem, palvetes peaaegu
Ints ja Leemet nägid esimest korda elus nii suur hundikarja, kes kõik ulgusid näljas, Leemet sosistas ussisõnu ja pani nad magama, et nad niipalju ei uluks ja Hiie niipalju tööd rügama ei peaks, õpetas need sõnad ka tüdrukule selgeks, et tal edaspidi lihtsam oleks - vanemad hakkasid imestama, miks küll hundid nii unised on ja enam niimoodi ei õgi, Tambet kutsus isegi kohale Ülgase, kes väitis, et see on metshaldjate töö, kelle unerahu ulguvad hundid häirivad, nad ei väärtustanud enam niivõrd ussisõnu, sest inimesi need metsas kinni hoidnud polnud, uskusid ainult muinasjutuliselt haldjaid ja metsaemasid, ei tabanudki ära, et Hiie ussisõnadega hunte uinutab - Hiie ellu tõi see rõõmu, ta sai ka nüüd oma sõpradega mängida, ei pidanud hommikust õhtuni töötama - Leemet ja Pärtel polnud 5 aastat külas käinud, neil olid muud huvid metsas, kuid nüüd, mil
taimedega, seentega on lõngasid värvitud rohkem Ameerikas. 37 Eestis on arvatud, et seen ei kasva enam, kui inimese silm on teda näinud. Sama uskumuse pärast on öeldud ka, et metsast tuleb ära korjata ka väikesed seened nagunii nad enam suuremaks ei kasva. Urvastes leiti, et peab olema seenesilma, muidu võid käia kogu metsa läbi, aga midagi ei leia. Selle all mõeldi, et inimesel peab olema ühendus metshaldjate ja metsavaimuga. Kosel arvati, et metsas seeni korjates ei tohi laulda, sest siis lähevad seened mättasse tagasi. Seente kaitsevaimuna on tuntud Seene-Senni. Metsast tulnud seeneliselt küsiti, kas Seene-Senni seekord ka seenelist õnnistas. Usuti, et välk külvab seeni. 2. Loomariik Imetajad 1.Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) 38 Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt
eespoolt vaadates ilus neid, tagant ripub tal pikk saba (Masing 1998:122). See haldjas pärineb Skandinaavia huldre folk’ist, kellel on pikad lehmasabad (Masing 1998:155). Mõlemaid usutakse mehi võrgutavat. Teine petliku välimusega haldjas on Uudenmaa rootslaste, aga ka taanlaste, pärimuses metshaldjas, kes on eespoolt kena ja peen neid, kuid tagant õõnes. Nii koosneb ta üksnes fassaadist. Kuid katsub siiski jahilisi võrgutada (Masing 1998:132 ja Levy 2001:155). Tegelikult on metshaldjate kujutamises palju vastandamist, kui eelpool kirjeldatud olid noored neiud, siis metshaldjat nähakse ka vanataadina. Tal olevat pikk hall habe ning ta suutvat oma kasvu muuta lühikesest inimesest kõrge puu pikkuseks. Seljas kannab ta laiaäärelist kaabut ja kuusekoorekasukat – heas tujus olles kannab ta ehteid (Masing 1998:131). Metshaldjas võib esineda ka metslooma kujul või sarnaneda hoopis loodusele ning tihti pole haldjat ennast näha, kuulda võib vaid tema naeru (Masing 1998:177).
enda lõbu jaoks uue maailma vastu. Vaenlaste veri ja mustus kattis nende tervet keha ja varsti nägid nad välja nagu kollid kes surnust tõusnud selleks, et kimbutada uut maailma mis neist kuidagi lahti ei suutnud saada. Vanaisa ja Leemeti sõja harjumus ja sõja möire ’Põhja Konn on tagasi tulnud’oli varsti teada üle maa ja nähes vanaisa lendamas üle põldude laskusid küla elanikud põlvili ja palvetasid kaitset metshaldjate eest. Vahest jääb Leemet kuskile metsatukka passima küla kus nagu Johannese külas noored kiigeplatsil lusti löövad kuid kui teda märgatakse pugevad tütarlapsed oma posite selgade taha ja Leemet naerab, et kaitset tema vastu ei ole ja ta põlgab tüdrukute lollust ja laseb neil näha viimast korda Põhja Konna naeru keda ta enne oleks kaitnud kuid nüüd kui tood rahvas poolt vahetas nende vastu läheb. Leemet
annaabi.ee 
