väikelinnadesse laialipillatud väiketööstus on kokkuvõttes Saksamaale kaunis tähtis. Saksamaal töötab metsa heaks umbes 1,2 miljonit inimest, näiteks metsaametites, teadusinstituutides, saeveskites ja paberitööstuses. Nad on organiseeritud erinevatesse ametiühingutesse ja huvigruppidesse: Bund Deutscher Forstleute (BDF) või Schutzgemeinschaft Deutscher Wald (SDW). SDW asutati 1947 ja see on vanim kodanikualgatus Saksamaal. Saksamaal on neli ülikooli, kus saab õppida metsateadust. Metsandust saab õppida viies rakenduskõrgkoolis, kus antakse rohkem praktilise suunitlusega haridust. Tänapäeval on metsahariduse andmine Saksamaa metsaülemate üks keskseid ülesandeid. Samuti on Saksamaal olulisel kohal puupelletite ehk puidugraanulite tootmine. Saksamaa mitte ainult ei tooda kõrgekvaliteetseid puidugraanuleid, vaid lisaks sellele on nende siseriiklik tarbimine väga suur. Graanuleid kasutatakse enamasti elektrijaamades tööstusliku
osakaalu tõstmise 10 protsenti metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget. 3 Arengukava koostamise vajadus Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandusharidust, metsateadust ja kommunikatsiooni. Metsandusega on tihedalt seotud puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Vajadus metsanduse arengukava koostamise järele tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Riigikogus 13. novembril 2002 kinnitatud seni kehtiv metsanduse arengukava on koostatud aastateks 20012010. Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse arengukava metsanduse suunamiseks iga kümne aasta tagant.
sajandi lõpul, mil laienev tööstus (sae- ja paberitööstus, raudteede rajamine, telegraaf- telefon jne.) nõudis planeeritud puidukasutust, algas metsade korraldamine ja metsakasutamiseks optimaalsete raiemahtude määramine. Tänu asendusmaterjalidele, aga ka keeldudele vähenes talupoegade puidukasutus: puuaedade asemele tulid kiviaiad, loobuti valgustuspeergude kasutamisest, puunõude asemele võeti plekk- ja savinõud, kadusid niinest- tohust jalanõud, köied, märsid jne. Metsateadust ja metsade majandamist on mõjutanud nii vene kui saksa metsateadus: Omandivormiti domineeris riigimetsas vene (vormiriietus, metsa jagamine kvartaliteks, seadusandlus jne.) ja erametsanduses saksa mõju. Raiete teostamine Veel 20.sajandi I poolel raiuti mets põhiliselt talvel. Raietöölisteks olid valdavalt maaelanikud. Lageraietel kasutati põhiliselt kahemehesaage, hooldusraietel ühemehesaage, laasiti kirvega. Noorendike hooldamisel olid kasutusel võsanoad ja kiinid
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955).
annaabi.ee 
