• Haigus esineb noorte mändide okkail nii taimlates, männikultuurides kui ka looduslikult uuenenud noorendikes. Kevadel ilmuvad nakatunud okkaile kahvatukollakad põiekesed-roosteseene kevised. Eestis on haigus väga sagedane, kuid ei tekita erilist kahjustust. Haigestunud okkad paranevad ja ainsaks haiguse tagajärjeks on taime kasvu mõningane aeglustumine ja taime nõrgenemine. Lehehaigused • Lehehaigused on ohtlikud ainult noortele taimedele. Nii võivad nad metsataimlates põhjustada seemikute kuivamist. Esinedes vanemate puude lehtedel, ei tekita nad enamasti märgatavat kahju, pidurdavad aga siiski mõnevõrra puu kasvu ja rikuvad ilupuude välimust parkides. TAMME-JAHUKASTE • Haigus esineb nii noortel taimedel kui ka juba vanadel tammedel. Suve esimesel poolel või keskel ilmub lehtede üla- ja alaküljele ning noortele võrsetele algul laikudena hiljem katvalt valge kirme. Suve teisel
Tagajärjed keskkonnale · tapab paljud vastuvõtlikud taimed, · bioloogilise mitmekesisuse jäädav vähenemine · Ökosüsteemi protsesside häirumine · resistentsete taimede arvu tõus Kasutatud kirjandus · https:// en.wikipedia.org/wiki/Phytophthora_ cinnamomi · https:// dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/han dle/10492/2238/Signe_Sabas_2015MA _LV_täistekst.pdf?sequence=1 · levib lisaks looduslikele ökosüsteemidele ka näiteks põllukultuuridel ja metsataimlates ning patogeeni peremeestaimede hulk on laiaulatuslik. · Peremeesstaimedeks võivad olla nii lehtpuud kui okaspuud, näitkes: hall lepp, sanglepp, harilik kastan, rododendron, harilik tamm, raagremmelgas, suurelehine vaher, harilik ebatsuuga ja hall nulg. · Haigustekitaja on probleemiks üle kogu maailma ja seda samuti Eestis, nimetatud liiki on viimastel aastatel leitud järjest enam kahjustamas perekond leppa (hall lepp ja sanglepp) ning seda eelkõige veekogude läheduses
rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Sõltuvalt rohttaimede kasvust tuleks neid hooldada esimestel aastatel 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. 3. Seemnete varumine. Seemlad Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal Eestis suurel hulgal metsapuude seemneid (2007. aastal näiteks kasutati metsataimlates külvide rajamiseks ligikaudu 157 kg männi ja 325 kg kuuseseemneid), lisaks metsakülvid. Siiani on varutud suur osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6. Seemnete varumine toimub koos raietöödega.
Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal oluline tänapäeval, kuna näiteks kvaliteetsest 5. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, Eestis suurel hulgal metsapuude vineeripakust või saepalgist saadav majanduslik repellentide kasutamine. seemneid (2000. aastal näiteks kasutati tulu võib mitmeid kordi 6. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine metsataimlates külvide rajamiseks ligikaudu 450 ületada kõverast ja okslikust paberipuust saadava. Puuliikide valik kg männi ja 700 kg kuuseseemneid). Lisaks c) Puistute haiguskindluse suurendamine. See on põllumaade metsastamisel üks raskemaid erataimlate seemnevajadus ja metsakülvid. Siiani See on eriti oluline teatud puuliikide puhul. küsimusi
annaabi.ee 
