LAPSULIBLIKAS Lapsulibliaks on üks Eesti kõige tavalisem liblikas. Lapsuliblikas on metsaliik, aga teda võib kohata ka linnades. Varakevadel, juba esimeste soojade ilmade saabudes ilmuvad lapsuliblikad metsaservadesse, niitudele ja teedele. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekaskollased. Esitiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel sooned heledad
Ta elab Inglismaal ja Iirimaal, kuid mitte Sotimaal, kus ei kasva talle toiduks sobivaid taimi türnpuud ja paakspuud. Nende otsinguil võib lapsuliblikas pikki maid maha lennata. Levila hõlmab ainult piirkondi, kus kasvab türnpuu või paakspuu, ja ulatub Skandinaavias. Kreetal lapsuliblikas puudub. Mägedes elab kuni 2 km kõrguseni merepinnast. Lapsuliblikas on Eestis tavaline päevaliblikas. Varakevadel, juba esimeste soojade ilmade saabudes ilmuvad lapsuliblikad metsaservadesse, niitudele ja teedele. Neid saab kohata ka linnades, kuigi lapsuliblikas on tegelikult metsaliik ja lagedat avamaastikku ei armasta. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Siiski on lapsuliblikas veidi hilisem kui koerliblikas, sest metsaaluse soojendab päike üles veidi hiljem.
värvilt valged kuni kollakasvalged. Viljad valmimise algul punased, hiljem mustad, elliptilised, kuni 10 mm pikad, mittesöödavad, valmivad septembris. [6, 9] Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, mis on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saaste- ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest. Haljastuses kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadena, parkide põõsarinde ilmestamiseks, metsaservadesse istutatuna. Annab kännu- ja ka juurevõsu. [9] Sordid: · 'Aureum' puhkevad ja noored lehed kuldkollased, hiljem kollakasrohelised; · 'Mohican' väga tiheda, kompaktse kasvuga, kuni 1,5 m kõrge ja kuni 2,5 m lai, lehestik sügavroheline; viljad jäävad pikka aega oranzpunasteks; · 'Variegatum' lehed kollasekirjud; · 'Versicolor' lehed puhkedes helekollased, hiljem kuldkollased, sügisel kollasekirjud. [9] 2.3.5. Kaunis veigela
värvuvad lehed punakaiks Õied või õisikud: Õied võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: kiirekasvuline, saastekindel, põuakindel Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast mulda ja avapäikest, kuid kasvab ka mujal (vähenõudlik) Kasutamine haljastuses: kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadesse, parkide põõsarindesse, metsaservadesse istutatuna Joonis 88. Villane lodjapuu ,,Jaroslava" (http://seemnemaailm.ee/eng/index.php?GID=6581) 92 Joonis 89. Villane lodjapuu 93 Sarapuu (Corylus) Konkreetne liik: Kõrgetüveline sarapuu (Corylus colurna) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 25 m, diameeter kuni 1 m Taime välislaadi kirjeldus: ovaalne Lehed: Lehed laimunajad, südaja alusega, lühidalt teritunud tipuga, tömpsaagja kuni nõrgalt
kollakasvalged, V-VI. Viljad: elliptilised, kuni 10 mm pikad, algul erepunased, valmides läikivmustad, 1000 seemne kaal 40...45 gr Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, milline on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saastekindel ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest. Haljastuses kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadesse, parkide põõsarindesse, metsaservadesse istutatuna. Annab kännu- ja ka juurevõsu. 35. Harilik lodjapuu ja kanada lodjapuu Harilik lodjapuu (Viburnum opulus L.) [ópulus] Kodumaise 3...4 m kõrguse hallikaspruuni krobelise tüvekoorega põõsana kasvamas niiskemates kohtades alusmetsapõõsana, lisaks meile esineb kogu Euroopas ja Põhja- Aafrikas, tungides üle Väike-Aasia ja Kaukasuse ka Lääne-Siberisse.
..12 cm pikad ja 4...9 cm laiad. · Õied: võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged, õitseb mais-juunis. · Viljad: elliptilised, kuni 10 mm pikad, algul erepunased, valmides läikivmustad, viljad valmivad oktoobris. · Haljastuses kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadesse, parkide põõsarindesse, metsaservadesse istutatuna. 37. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kodumaise 3...4 m kõrguse hallikaspruuni krobelise tüvekoorega põõsana võib teda kasvamas kohata sageli niiskemates kohtades alusmetsapõõsana, lisaks meile esineb kogu Euroopas ja Põhja-Aafrikas, tungides üle Väike-Aasia ja Kaukasuse ka Lääne-Siberisse. · Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu), hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased.
kollakasvalged, V-VI. Viljad: elliptilised, kuni 10 mm pikad, algul erepunased, valmides läikivmustad, 1000 seemne kaal 40...45 gr, X. Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, milline on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saastekindel ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest. Haljastuses kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadesse, parkide põõsarindesse, metsaservadesse istutatuna. Annab kännu- ja ka juurevõsu. Sordid: 'Aureum'; 'Mohican'; 'Variegatum'; 'Versicolor'; 35. Harilik lodjapuu ja kanada lodjapuu Harilik lodjapuu (Viburnum opulus L.) Kodumaise 3...4 m kõrguse hallikaspruuni krobelise tüvekoorega põõsana kasvamas niiskemates kohtades alusmetsapõõsana, lisaks meile esineb kogu Euroopas ja Põhja-Aafrikas, tungides üle Väike-Aasia ja Kaukasuse ka Lääne-Siberisse. Tsoon III. Kultiveeritud sajandeid. Tunnused:
annaabi.ee 
