t. puud mille seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised; sirgetüvelised; kitsa võraga; hästi laasunud; haiguskindlad jne. Metsaselektsioon on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond. Peamised kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik. Metsaselektsiooni eesmärgid: a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine. b) Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine. c) Puistute haiguskindluse suurendamine. d) Puistute vastupanu suurendamine ebasoodsate keskkonnategurite suhtes. Plusspuud kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele.
Valikseemnepuistuteks sobivad: ▪ tuulekindlad puistud, ▪ kõrge tootlikkusega, ▪ viljaka kasvukohatüübiga, ▪ keskealine või valmiv puistu. Puud, millelt seeme varutakse peaksid olema: - kiirekasvulised - sirgetüvelised - kitsa võraga - hästi laasunud - haiguskindlad jne. Metsaselektsioon - puude pärilike omaduste parandamisele - metsade kvaliteedi tõstmine ning nende tootlikkuse suurendamine. Peamised meetodid metsaselektsioonis on valik (enam kasutatav), ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Metsaselektsiooni eesmärkideks: a) Puistu tootlikkuse suurendamine. b) Puistu ja puidu kvaliteedi tõstmine. c) Puistu haiguskindluse suurendamine. d) Puistu vastupanuvõime suurendamine. Metsaselektsiooni seisukohalt puistud ja puud 3 kategoorias: ▪ plusspuud /puistud ▪ normaalpuud /puistud ▪ miinuspuud /puistud Plusspuud - kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele.
Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond. Metsade järjepidevus oleks tagatud ka ilma selektsioonialase tegevuseta, kuid intensiivselt majandatavate metsade puhul, kus peamiseks eesmärgiks on maksimaalsel hulgal kvaliteetse puidu saamine, on selektsioonipõhimõtete rakendamine oluline tegevussuund, mis tagab metsade suurema majandusliku väärtuse. Peamised kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik, seda nii individuaalse (puud), kui massilise valikuna (puistud). Metsaselektsiooni eesmärgid. Rakendatavad selektsioonialased abinõud peaksid alati parandama metsa seisundit ja suurendama tema erinevaid väärtusi. Metsaselektsiooni peamisteks eesmärkideks on: a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine. Puude kasvukiirus ja tootlikkus on üks
kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale majandusliku väärtuse. võraga, haiged puud. Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt Peamised kasutatavad meetodid Puud, mis ei kuulu ei plusspuude ega miinuspuude hübriidhaaba (Populus tremula x Populus metsaselektsioonis on valik, ristamine ja kategooriasse on normaalpuud. tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja 2 vegetatiivne seemla vegetatiivse seemla all põllumaale rajatud lühikese raieringiga enam kasutatav on valik, seda nii mõistetakse metsanduses plusspuude