Väljaandja:Riigikogu Vastu võetud 07.06.2006 Jõustumine 01.01.2007 Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2011 Jaguneb kaheks Riigimetsaseadus ja Erametsaseadus § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70%
...............................................................16 Kokkuvõte....................................................................................................................... 18 Viidatud allikad............................................................................................................... 19 2 Sissejuhatus Käesolevas referaadis annan ülevaate Leedu metsandusest, käsitlen põhjalikumalt metsaseadust ja võrdlen seda Eesti metsaseadusega. Annan ka ülevaate Leedu metsapoliitikast ja metsandusinstituutidest ning rahvuslikest metsandusprogrammidest ja metsade sertifitseerimisest. 3 1. Leedu metsandus 1.1. Ülevaade Leedu kogupindala on 6 268 000 ha ja 34,5% (u. 2 160 000 ha) Leedust on kaetud metsadega. 20 aastaga on metsade pindala suurenenud umbes 215 000 ha võrra. 1%
Raiete pindala jäi 2005. aastal peaaegu samaks võrreldes 2004 aastaga, metsa raiuti 129 721 ha, mis on vaid 1,8% vähem 2004. aastast. 2006. 2006. aastal raiuti 5,3 miljonit m3, mis on 17% vähem, kui varasemal aastal. 69% raiest moodustas uuendusraie ning 21% hooldusraied. Pindalaliselt raiuti 2006. aastal 54 400 ha, võrreldes raiemahuga vähenes raiepindala vaid 9%. Riigikogu võttis 31. mail vastu uue metsaseaduse. ELF nõukogu kritiseeris uut metsaseadust, heites ette järgmist: a) metsade majandamise kavandamisel käsitletakse metsa kõigest puude kogumina, ignoreerides metsa kui ökosüsteemi teisi tunnuseid, väärtuseid ja funktsioone; b) metsade raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui elusüsteemi terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske; c) metsaseaduse eelnõu välistab püsimetsanduse võimalikkuse ja propageerib kõige keskkonnavaenulikuma raieviisi - lageraie kasutamist
eemaldamine rannikuala metsadest. Aastal 1918 saavutas Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse Vene Impeeriumist ning aasta hiljem kohandati ka olemasolevat seadusandlust Eestile sobivamaks. Eesti esimene metsaseadus võeti vastu alles 1934. aastal. Seaduses oli erametsandust puudutav osa jäetud pealiskaudseks, samas riigimetsade kasutamist oli kirjeldatud detailideni. Koos Nõukogude Liidu okupatsiooniga Eestis 1940. aastal muudeti teiste hulgas ka metsaseadust. Nõukogude ajastul reguleeris metsandussektorit üks määrus: Eesti pidi rakendama sama metsakoodeksist, mida järgisid ülejäänud Nõukogude Liidu vabariigid. Aastatel 1941-1944 kehtis samal ajal korraga kolm metsaseadust: 1934. aastast pärit Eesti metsaseadus ning Saksa ja Venemaa metsaseadused. Uus metsaseadus rakendus Eestis aastast 1979, kuid sellel oli piiratud efekt, kuna kogu metsandusliku arengu suunamine tuli Moskvast. Eestis taastus iseseisvus 20. augustil 1991
sihtkaitsevööndis asuv mets. kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse paremini. Vastab kõige paremini püstitatud 2. Kaitsemets on keskkonnaseisundi kaitsmiseks: seadusega ning majandatakse ühevanuselistena. majanduslikule eesmärgile.I rindes tagavara 1) asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse Metsaseadust ei kohaldata (seadus ei kehti): poolest esikohal olevat puuliiki nim. üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa enamuspuuliigiks. piiranguvööndis, välja arvatud lahustüki suhtes; Puistu tagavara on puistu puurinnete
millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Kuid metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad, samuti spetsiaalseid istandusi (energiametsad, hübriidhaava istandused jne.) Metsaseadust ei kohaldata (seadus ei kehti): 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes; (metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldi asuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets) 2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega
annaabi.ee 
