Autor: Juhendaja: Sisukord 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................3 2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.............................................................................................................................................16 7
kodumasinate valmistamise, lennukitööstuse, keemiatööstusseadmete valmistamisega. Kergetööstus kui tarbekaupadetootmine oli plaanimajanduse ajal teisejärguline. Ekspordi ja impordikvoodid mõjutavad korgetööstust suurel määral. Toiduaineterööstusettevõtteid paikneb igas majanduspiirkonnas. 1998 elevnes eelkõige tekstiilitööstus ja rõivaõmblus. Tootmisvõimsusest on kasutusel vaid 45% , tööjõust alla 50% ja tellimustega on täidetud pool tootmisest. Venemaa metsaressursid moodustavad ligikaugu ¼ maailma metsavarudest, nendest 70% on väärtuslikud puuliigid. Metsaettevõtted töötavad kahjumiga, kuna neil on vananenud tehnoloogia ja ebaefektiivne toormekasutus. Et Venemaa tööstus jõuaks maailmatasemele, on vaja investeerida sellesse 2,5 triljonit dollarit. Venemaa majanduse põhiprobleem on tööstuse olematu konkurentsivõime. Venemaa pangandus on ajalooliselt orienteeritud mitte pikaajalisele klientide teenindamisele vaid peamiselt kiire tulu saamisele
suuremate alade kaitseks. 1297. Aastal Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal, mis oli esimene dateeritud loodust kaitsev akt Eestis. Seejärel hakkati kaitsma ka muid kooslusi, nagu jõed ja nende ümbrused nin suuremad alad, mis hõlmasid nii maismaad kui veestiku. Looduskaitse maailmas algas üksikute objektide kaitsest ning laienes samuti suuremateks. P- Ameerikas algas looduskaitse metsade kaitsest, kuna algselt arvati, et metsaressursid on suured, kuid paraku hakkas oluliselt vähenema ning asutati Metsaamet, mis oli esimeseks kaitsvaks organisatsiooniks P-Ameerikas. Euroopas hakati kaitsma neid alasid, kus hakati tunnetama inimese survet loodusele, eelkõige loomade kaitse. Põhjused miks kaitsta loodust: - säilitata ajalooliselt tähtsaid loodustekkelisi kohti - ainulaadsete kohtade säilitamine - liikide säilitamiseks - liikide mitmekesisuse tagamiseks - puutumatute keskkondade tagamine
toodangust ja on üks suurimaid eksportööre Eesti majanduses. Eesti metsatööstuse toodete väliskaubandus ja peamised turud Metsatööstuse toodete väliskaubanduses on selgesti jälgitavad kaks tendentsi: - suurema lisandväärtusega toodete osakaalu suurenemine ekspordis; - tooraine (saepalk ja osaliselt ka saematerjal) impordi kasv. Saepalkide import sõltub saepalkide kättesaadavusest ja naaberriikide tollipoliitikast. Läti, Leedu, Valgevene ja Ukraina metsaressursid on piiratud, suurim potentsiaalne toormeallikas Venemaa aga on suurendanud saepalkide eksporditolle sellise määrani, et saepalkide import sealt on praktiliselt lõppenud. Ümarpuidu ekspordist suurema osa moodustab paberipuidu eksport Rootsi (898 000 m3 2010. a) ja Soome (728 000 m3 2010. a). Enne aastat 2008 oli ümarpuidu impordi suurimaks osaks saepalgi import Venemaalt, 2008. a aga muutus olukord kardinaalselt. Peamiseks ümarpuidu allikaks sai Läti, kokku 249 000 m3 2010
annaabi.ee 
