ka hämaratemates kohtades, kus tavalised rohutaimed hakkama ei saa. · Mitmetes metsades katab maapinda suuremal osal tihe samblavaip Erinevad samblad · Metsades kasvavad umbes 560 liiki, paar neist on: · Loodehmik · Metsakäharik · Lood-jõhvsammal · Põdrasamblikud · Turbasammal Samblatest · Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed · Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel · Sammaltaimed on metsapinna kaitsjad ja normaalse niiskuse hoidjad Allikad · http://bio.edu.ee/taimed/general/loomets.htm · https:// et.wikipedia.org/wiki/Sammaltaimed#Samblad_ja_samblik ud · Pildid: http://static.err.ee/gridfs/17D3FABF0D9D9254BB5106E1CD1B440CCB557386A14D38810E19C2C824E15EB7.jpg?width=300&crop=(0%2C0 %2C807%2C455.9322033898305)&cropxunits=807&cropyunits=538&rotate=0&s.contrast=0&s.saturation=0&s.brightness=0&s.graysc ale=0&s
välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad samblad ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad tundrad ja matsatundrad.
Poola, Hispaania, Holland, Leedu • Paljusid toidukaupu ei toodeta Eestis või on kallimad kui sissetoodud kaup • Eestis ei ole looduslikult võimalik kasvatada, toota või on liiga kulukas. Ja kui suurel hulgal sisse tuua on odavam. Import 9000000 8000000 7000000 6000000 5000000 4000000 3000000 2000000 1000000 0 • Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni, loomade ja taimede elupaikade vähenemist, metsapinna vähenemist, väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette. • traditsioonide järgi on paljud rahvad, ka eestlased juba tuhandeid aastaid tegelenud põllumajandusega Kakao ja kakaotooted Kakaotaime kasvutingimused • Kakaouba kasvatatakse niiskes ja kuumas troopilises piirkonnas ekvaatori lähedal, sest sealne kliima on kakaopuudele sobivaim. Kus kasvatatakse? • 70% maailma kakaoubadest on pärit
Eesti kliimas pole lihtne (peaaegu võimatu) kasvatada teatud puuvilju, ning neid importides ei ole vaja ettevõtetel hindu väga kõrgeks ajada, sest inimesed ostavad igal juhul. Kuidas põllumajanduslik tootmine mõjutab keskkonda? Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni, loomade ja taimede elupaikade vähenemist, metsapinna vähenemist, väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette. Miks me ei loobu põllumajandusest? Me ei loobu põllumajandustest, sest: Traditsioonide järgi on paljud rahvad, ka eestlased juba tuhandeid aastaid tegelenud põllumajandusega. Riigile oleks väga kulukas osta sisse nii palju põllumajanduse saadusi, et toita ära kogu rahvas. Põllumajandus tagab väga paljudele inimestele töökohad.
metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinateliikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadusuhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi siiski ehitatud. Näiteks1980. aastate algul rajati Väätsa metskonna rabamännikusse mõne ha suurune drenaazkuivenduse katseala
kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (KOM(2008) 16, 23.1.2008). Ettepaneku kohaselt jäetakse metsandussektor endiselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja. Euroopa Liit osales samuti kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemiga liitunud poolte konverentsil, mis toimus 3.14. detsembrini 2007 Balis. Seoses sellega toimusid laialdased arutelud selle üle, kuidas hüvitada metsapinna vähenemisega peetava võitluse ja metsade säästva majandamisega seotud jõupingutusi. Paraku ei jõutud selles küsimuses kokkuleppele.(1) 8 3. Metsaressursid ja nende kasutamine Euroopas Euroopa Liidu pindalast on 156 miljonit hektarit kaetud metsaga. Looduslike tingimuste tõttu ei ole siiski kogu metsaala metsatööstuslikult ja majanduslikult kasutatav. Hinnanguliselt on
metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinate liikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadu suhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi siiski ehitatud. Näiteks 1980. aastate algul rajati Väätsa metskonna rabamännikusse mõne ha suurune drenaazkuivenduse katseala
annaabi.ee 
