Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"metsaosi" - 5 õppematerjali

Lendorav ja tema elutsemine
50
docx

Lendorav ja tema elutsemine

säilitamine. Samuti on oluline praeguste pesapuude väljalangemisel uute potentsiaalsete pesapuudega elupaikade kujundamine ning praeguseks lageraiete tõttu isolatsiooni jäänud lendoravate elupaiku ühendavate liikumisteede loomine. Ühendamaks lähestikku asuvaid 3 lendoravatele sobivaid metsaosi ning tagamaks püsielupaikade piiride jälgitavust looduses, on püsielupaikade koosseisu jäänud ka lendoravatele kodupiirkonnaks ebasobivaid metsaosi....16 Peamiseks lahenduseks on välja pakutud sobivate pesapuudena kasutatud vanade haabade allesjätmine, samuti lageraiete keelustamine ning isolatsiooni leevendamine sellega, et jäetakse kasvama mõned üksikud puud, mis aitaksid lendoraval endiselt ringi liigelda. Samuti

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
5 allalaadimist
Lendorav ja tema elutsemine Eestis
25
docx

Lendorav ja tema elutsemine Eestis

säilitamine. Samuti on oluline praeguste pesapuude väljalangemisel uute potentsiaalsete pesapuudega elupaikade kujundamine ning praeguseks lageraiete tõttu isolatsiooni jäänud lendoravate elupaiku ühendavate liikumisteede loomine. Ühendamaks lähestikku asuvaid 3 lendoravatele sobivaid metsaosi ning tagamaks püsielupaikade piiride jälgitavust looduses, on püsielupaikade koosseisu jäänud ka lendoravatele kodupiirkonnaks ebasobivaid metsaosi....16 Peamiseks lahenduseks on välja pakutud sobivate pesapuudena kasutatud vanade haabade allesjätmine, samuti lageraiete keelustamine ning isolatsiooni leevendamine sellega, et jäetakse kasvama mõned üksikud puud, mis aitaksid lendoraval endiselt ringi liigelda. Samuti

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
4 allalaadimist
Referatiivne uurimustöö Vääriselupaigad
15
doc

Referatiivne_uurimustöö Vääriselupaigad

On olemas ütlus, ,,Mets ühendab põlvkondi" ja et selle moto mõte jääks püsima peab inimene käituma nii, et kahju metsale ei tekiks või oleks siis võimalikult väike. Vääriselupaigad Eesti metsades Eestimaal hakati likvideerima erametsaomandit rohkem kui 50 aastat tagasi, samal ajal on hakatud taastama ka metsaomanike õigusi. Praeguseks ajaks sisaldavad Eesti metsad esmapilgul märkamatuid väärtusi ja on seega vägagi bioloogiliselt mitmekesised. Metsaosi, mis on erilised oma koosluse poolest on hakatud nimetama metsa vääriselupaikadeks. Tavaliselt on nendeks kohad, kus leidub aastatuhandeid meiega koos elanud taime- ja loomaliike. (V.I.E LK32) Nendele kooslustele peab pöörama üha suuremat tähelepanu, et looduses kõik endistviisi edasi sujuks. Tänapäeval on inimesed aga väga agarad ehitama ja majandama, kuid kõik see hakkab ohustama vääriselupaikasid. Vääriselupaikade kaitsmise aluseks on aga nende tundmine

Kategooriata → Uurimistöö
44 allalaadimist
Keskkonnaprobleemid
14
sxw

Keskkonnaprobleemid

Eesti metsade üldjuurdekasvu on hinnatud 12,2 miljonile tihumeetrile aastas. See jätab esialgu mulje, et meie metsakasutus on igati tasakaalus ­ raiutakse juurdekasvu piires. Tegelikult arvestatakse kogu Euroopas kasutatava juurdekasvuna nn. netojuurdekasvu: üldjuurdekasvust lahutatakse looduslikult väljalangev osa [6]. Seega peaksime võtma arutluste aluseks umbes 70% üldjuurdekasvust. Teine oluline tegur on kasutatava varu suurus: selle hulka ei arvata rangelt kaitstavaid metsaosi, mille pindala on Eestis hinnanguliselt 144 000 hektarit [2]. Seda kõike järgides selgub, et ka metsanduse arengukavas kokku lepitud raiemaht ületab tunduvalt kasutatavate metsade juurdekasvu. Miks on sellist põhiprintsiipi rikutud, sellest oli juttu juba eespool. Vaadeldes tegelikult raiutud koguseid puuliigiti, avaneb aga hoopis kurb pilt (joonis 10): näeme, et optimaalsest on asi väga kaugel. Kui k o g u raie jääbki optimaalse mahu piiridesse või seda pole eriti palju

Geograafia → Geograafia
116 allalaadimist
EESTI METSANDUS 2011
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

kaitstavad ja osalise majanduspiirangutega metsakaitsealad. Samal ajal on inimtegevuse tulemusena kujunenud ka spetsiifiliste loodusväärtusega uusi või sekundaarseid metsakooslusi, näiteks puisniidud ja palumetsad. Eesti metsanduse üldine eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemide olemasolevat mitmekesisust ja tootlikkust. Tavapäraselt säästvalt majandatavates metsades kaitstakse seetõttu ka mõningaid looduslike metsade elemente ning väikesi puutumatuid ja eriti väärtusikke metsaosi -vääriselupaiku. Lisaks sellele on rajatud rangete majanduspiirangutega kaitsealade võrgustik, mis peab esindama metsade levikut, kasutingimusi ning metsaökosüsteemide mitmekesisust ning kaitsma vanadest loodusmetsadest sõltuvaid ja seal elutsevaid liike. Pool-looduslike metsakooluste, nagu puisniitude ja -karjamaade, mitmekesisust kaitstakse traditsiooniliste majandusvõtetega. Samuti rakendatakse täiendavaid majanduspiiranguid veekogude

Metsandus → Metsaressurss ja -klaster
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun