Mitukümmend aastat tagasi oli Erastveres ka haigla. Hoone on praeguseni alles, kuid haiglana ei tööta see juba ammu. Haiglal oli ka oma lennuväli, kuid praegu on seal põld, kus kasvatatakse maisi, kartulit ja muid vilju. Erastvere külas asub ka RMK Erastvere looduskeskus, mis asub ajaloolises Erastvere metskonna hoones. Mitmed Eesti metsanduse suurkujud on seotud just Erastvere metskonnaga. Metskonnas on võimalik käia loodusõppeprogrammides ning mööda 5,5 km pikkust metsanduslikku õpperada. Rada kulgeb Pühajõe äärsest Piksepalve lugemise kohast Sitalise soo kaudu. 4 2. Erastvere park Erastvere mõisa park ei ole eriti liigirikas, siin leidub harilikku kuuske, mändi, arukaske, harilikku pärna, vahtrat, tamme ja saart. Ainus võõrpuuliik on siberi nulg. Mõisast kulgeb piki järvekallast allee, mis algab elupuudega ning lõpeb pärnadega. Pargi väärtuslikem osa on aga põline tammik.(Ungern-Sternberg...)
Kottseente klassid on: 1) Klass Väliskottseened - viljakehad puuduvad, eoskotid arenevad otse seeneniidistikul. Näiteks kudede deformeerumist põhjustavad tuuleluuad, ploomi-kotttõbi ja kõik pärmiseened (on leitud ka puudel, eriti tüvelõhedes, puumahl vahutab). 2) Klass Põimiskottseened - viljakehaks on peiteosla. Need tekivad sügisel, talvituvad, nende sees asuvad kotteostega eoskotid. Kevadel peiteoslad lõhkevad ja eosed paiskuvad laiali. Metsanduslikku tähtsust omavad jahukasteseened. Siia kuuluvad ka hallitusseened (täpp- ja pintselhallitus). 3) Klass Ketasseened - viljakehaks on lehtereosla. Siia kuulub palju metsanduslikult olulisi seeni vahtra-pigilaiksuse, lume-pudetõve, männi-pudetõve, männi-okkakahvatuse, männiseemikute närbumise haigustekitajad, männi- ja lehisevähk jpt. 4) Klass Tungalseened - viljakehaks on sulgeosla - siia kuuluvad paljud puude vähihaiguste tekitajad. 2.4.3. Hmk kandseened
a, pidas vajalikuks rõhutada seda, et maksupoliitika peab soodustama erametsade tekkimist. Riik toetab erametsandust metsaomanike organisatsioonide kaudu ja finantseerib metsamajanduskavade koostamist. Riiklik metsanduse arengukava aastateks 2001-2010 kavandati, et riik toetab metsa uuendamist, noorendike hooldamist, põllumaade metsastamist, bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, metsatehnika soetamist, metsaparandust ja metsanduslikku ühistegevust. Erametsanduse arengukavas aastateks 2006-2009, mille koostas Metsaomanike esindusorganisatsioon (Eesti Erametsaliit MTÜ) koos muude metsandusega seotud huvigruppidega, seati peamisteks eemärkideks metsade tootlikkuse tõstmine, metsade tervisliku seisundi parendamine ja kultuurivääruste säilitamine ning metsaomanike maine parandamine. Arengukavas kavandati meetmetena: - metsanduse tootlikkuse tõstmiseks nõustamise tugisüsteemi arendamist, metsauuendamist, noorendike
• Suurenes kesk- ja kõrghariduse omandanud noorte hulk, ennekõike mittestatsionaarse õpivormi eelisarendamise teel. Ulatuslikult rajati erinevaid õppeasutusi: internaatkoole, pikapäevarühmadega üldhariduskoole. 1951. aastal loodi TRÜ veterinaaria-, agronoomia- ja metsandusteaduskonna teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA), mis kujunes keskseks põllumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks õppeasutuseks Eestis. • 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikool (EPMÜ), hiljem Eesti Maaülikool. 1960ndatel ilmnes, et õpetamise ja töö ühendamine kõigis õppeasutustes ning igale õppijale keskkooli lõpetamisel kitsa kutsekvalifikatsiooni andmine osutus väheefektiivseks, kannatama hakkas üldhariduslik ettevalmistus. Tundma hakkas andma ka tööjõuressursside nappus. • Suurenes keskkooli üldharidusliku osa tähtsus
annaabi.ee 
