Oskar Luiga 1894 - 1941 Oskar Luiga ( 28. september 1894 1941) oli Eesti ohvitser Vabadussõjas, 3. soomusrongi ülem. Sündis Pangodi mõisas metsavahi peres, õppis Tartu linnakoolis, metsanduskoolis ja Peterburi lipnike koolis, töötas mõnda aega Novgorodi kubermangus abimetsaülemana. Võttis osa Esimesest maailmasõjast, siirdus staabikaptenina 1. Eesti jalaväerügementi, kus oli kompanii- ja pataljoniülemaks 1918. aasta aprillini. Hiljem sai temast 3. Laiarööpmelise Soomusrongi ülem ja Kalevlaste Maleva ülem. 1921. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest kolonelleitnandi aukraadis ning töötas Rakvere metskonna metsaülemana. Oskar Luiga pälvis teenete eest kolm Vabadusristi
, Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, 1978. Kask, R. Eesti mullad. Tallinn, 1996. Kask, R., Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn, 1987. Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad. Tartu, 1999. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn, 1987. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Koost E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. Tartu, 2011. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www.luua.edu.ee/pildid/Metsabotaanika.doc http://ebookbrowse.com/metsabotaanika-doc-d20427818 Metsaomaniku käsiraamat. Koostanud V. Aitsam. Erametsakeskus, 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover. Tartu, 2012. Muld. Koostanud I. Rooma. Kättesaadav http://www.ut.ee/BGGM/eestimullad/index.html Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast. Koostanud L. Reintam. Kättesaadav. http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html Paal, J
Proovitüki metsatüübirühm on kõdusoo, kasvukohatüübiks on jänesekapsa-kõdusoo ja metsatüübiks on jänesekapsa-kõdusoo kaasik. 11 Kasutatud kirjandus Kukk, T. Eesti taimede kukeaabits. Tallinn: Varrak, 2004. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Teine, täiendatud trükk. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2003. Käsikiri Luua metsanduskoolis. Metsatüpoloogia. Koostanud V. Keppart. Luua, 2002. Käsikiri Luua metsanduskoolis. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2012. Muldade väliuurimine. Koostajad A. Astover, E. Reintam, E. Leedu, R. Kõlli. Tartu, 2013. Roht, U. 90 kodumaist puittaime. Tallinn: Huma, 2011. Lisad Lisa 1. Arumetsa kasvukohatüübi asend ordinatsiooniskeemil Lisa 2. Arumetsa kasvukohatüübi mullaprofiili äigejoonis Lisa 3
Juhendamine sobis mulle väga hästi, kuna minu enda loomuses on vahel liiga palju teisi õpetada. Sain hakkama ette antud ülesannetega. Praktika juhendajaga laabus meie koostöö minu arvates väga ladusalt. Andsin endast kõik, et töödega hakkama saada ja praktika positiivselt lõpetada ning juhendajale head muljet jätta. ÕPPIJA INDIVIDUAALNE PRAKTIKAKAVA Metsamasinate juhtimine MMOP III harvesterioperaator õppekava Luua Metsanduskoolis Praktikandi nimi Jako Ploom Kontaktandmed (telefon, e-post) 58804021 [email protected] Praktikaettevõtte nimi Luua Metsanduskool Koolipoolse koordineerija nimi Marko Vinni Ettevõttepoolse juhendaja nimi Allan Seim Praktika teema Ettevõtte vilumuspraktika Praktikperioodi algus- ja lõpukuupäev. 27.01.2014 - 09.04.2014
Teadlased osalevad aktiivselt Euroopa Teadusfondi rahastatava COST programmi erinevates projektides. Suur hulk aastakümnete vältel rajatud metsanduslikke püsikatsealasid on sisestatud rahvusvahelisse katsealade võrgustikku nimetusega NOLTFOX. Kutseharidus Eesti ainuke metsanduslik kutseõppeasutus on Luua Metsanduskool, mis asutati 1948. aastal. Koolil on töötamise ajal olnud erinevaid nimesid, kuid õpetus on alati olnud seotud praktilise metsandusega. Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida kolmes õppevaldkonnas: metsanduse, aianduse ning loodusturismi valdkonnas. Metsanduse valdkonnas on võimalik valida järgmiste erialade vahel: metsandusettevõtja, metsur, metsamajandus, metsandus (metsakasvatuse või metsatööstuse suunaga), metsamasinate juhtimine, harvesteri- ja forwarderioperaator ning arborist. Õppida saab nii päevases, sessiooni- kui töökohapõhises õppevormis, samuti ilma põhiharidusnõudeta, aga ka põhi- ja keskharidust eeldavate