SÕNAGA KOKKU(põldmari, inimvaenulik) ÜLDREEGLI PÕHJAL KOKKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE LAHKU, KUI ESIMESEL SÕNAL ON LAIEND (suure puu leht) ÜLDREEGLI PÕHJAL LAHKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE KOKKU, KUI ON VAJA VÄLTIDA KAHEMÕTTELISUST (koguduse liige, aga iga koguduseliige tundis huvi) SAGEDASTI TARVITATAVAD SÕNAÜHENDID VÕIB KOKKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI NAD TULEKS ÜLDREEGLI JÄRGI LAHKU KIRJUTADA (kojuminek, metsaminek, aga haiglasse minek) PIKKI SÕNAÜHENDEID TULEKS LAHKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI ÜLDREEGEL EELDAB KOKKUKIRJUTUST (luuleõpik, astronoomia õpik) KUI SÕNAÜHENDI ESIMENE SÕNA ON LIITSÕNA, SIIS KIRJUTATAKSE ÜHEND ENAMASTI LAHKU (puuleht, aga vahtrapuu leht; erandiks hapukapsasupp) TRADITSIOONIREEGEl: KAKS SÕNA KIRJUTATAKSE KOKKU VÕI LAHKU VÄLJAKUJUNENUD TRADITSIOONI KOHASELT (nt arvsõnadel kümnelised ja sajalised kokku)
puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid 5 maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Mihklipäev - 29. september Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". OKTOOBER. Simunapäev - 28. oktoober
sõnal on laiend.(puuleht---- > suure puu leht) b) üldreegli põhjal lahkukirjutatavad sõnad kirjutatakse kokku, kui on vaja vältida kahemõttelisust.(koguduse liige---- > Iga koguduseliige tundis endal suurt vastutust.) Sagedusreegel: Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada ka siis, kui nad tuleks üldreegli järgi lahku kirjutada.( kojutulek, metsaminek, teejoomine) Pikkusreegel: Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada ka siis, kui üldreegel eeldab kokkukirjutust.(matemaatika õpetaja, astronoomia õpik) Liitsõnareegel: Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna, siis kirjutatakse ühend enamasti kokku. Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjutatakse põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend aga lahku.
*vormireegel:Kinnistüvi,nimetavaline või lühenenud tüvega sõna kirjut. järgneva sõnaga kokku. (nt.põldmari,korvmööbel,inimvaenulik,purilennuk) Alati tähtsam kui mõistereegel! KLK Erireeglid: *1.Üldreegli põhjal kokkukirjut.vad sõnad kirjut. lahku,kui esimesel sõnal on laiend.(nt. puuleht,- suure puu leht) 2.Üldreegli põhjal kirjut.kokku,kui on vaja vältida kahemõttelisust. *Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada.(nt. kokku: kojutulek, metsaminek, teejoomine, aga lahku: haiglasse minek,randa tulek ja kumõssi joomine.) *Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada(nt.luuleõpik kokku,-astronoomia õpik lahku) *Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna,siis kirjut. ühend enamasti lahku.(nt.puuleht, potikaas, aga vahtrapuu leht, supipoti kaas) *Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjut. põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend lahku.
tähistatakse 8. septembril. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Madisepäev - 24. veebruar Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval
8. septembril. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Madisepäev - 24. veebruar Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse
annaabi.ee 
