päevas sööma. Veelgi enam, sageli maksti isegi osa töötasu soolaheeringates. Just sellest perioodist võime otsida ka juuri eestimaalaste üldisele soolalembusele, mis meid tänini saadab. XX sajandi algupoolel loobuti paljudes taludes väikestes kogustes heeringa ostmisest ja selle asemel varuti terve tünn, millest piisas kauemaks. Soolaheeringas oli ka hea nälgakustutav toidupoolis moonakotti nii koolilastele, karjastele kui ka metsameestele. Muide, heeringatünnide soetamise komme säilis kunagistel elatanud talupidajatel veel XX sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel. Paarkümmend aastat tagasi muutus aga heeringas suhteliselt defitsiitseks kaubaks, mida sageli pikka aega tulutult poelettidelt otsiti. Nüüdisajal on heeringaid jälle külluslikult saada nii tükikaupa kui ka fileedena, suitsutatult või soolatult, magusates ja vähem magusates marinaadides ning kõikvõimalikes erinevates kastmetes ja lisanditega
on üsna raske. (Muld, 2008). 5. KOBRAS JA INIMENE 7 Kui mõni loom laiendab oma eluala, tekib tal pahatihti konflikt inimesega, eriti kui mängus on eraomand. Nii on läinud ka kopraga, kelle paturegistrisse on kirjutanud palju lugusid nii metsa- kui ka põllumehed. Kui inimene kaevab kraave ning süvendab veekogusid, et liigset vett kiiremini ära juhtida, siis kopra töö on risti vastupidine. Koprad ei pelga inimasulate lähedust, kus nad teevad talunikele ja metsameestele iseäranis suurt meelehärmi. Tänapäeval pole mingi haruldus, kui kobras tegutseb isegi väikses metsaojas või kuivenduskraavis. Tegelikult on inimene ise oma järjest hoogsama majandustegevusega seda konflikti soosinud. Kuivenduskraavid ning süvendatud ja sirgeks kaevatud jõed on kobrastele ideaalne ehitusplats, kuhu ilma suurema vaevata pais ning kuhil rajada. Sageli pole kuhilat vajagi, sest pesaurgu on hea uuristada inimese kuhjatud kõrgesse kaldavalli. Toitu ja rahulikku elu jätkub
Maareformi seaduse rakendamine näitas, et vähemalt pool Eestimaa metsadest saab olema eramets. Eeltoodu rõhutas vajadust riikliku nõuande ja järelevalve süsteemi loomise järele. Eesti metsanduse arendamise toetamiseks otsis ministeerium välispartnereid. Peeti läbirääkimisi Põhjamaade ja Maailmapangaga. Rootsi Kuningriigi metsaamet oli juba varem huvi tundnud meie erametsade majandamise ja korraldamise vastu. 1993. a. kevadel organiseeris prof. Artur Nilson Eesti metsameestele Rootsis kuuajalise kursuse metsamajandusest turumajanduse tingimustes. Metsaameti koostöökogemustest Soome ja Rootsi partnerorganisatsioonidega selgus, et loodusväärtustele tähelepanu pööramata ei ole metsade järjepidev majandamine võimalik. Naabermaade suhtumine tugines oluliselt 1992. aastal ülemaailmsel keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil ja sellele järgnenud Helsingi resolutsioonidel
...................................................... 30 Lisad..................................................................................................................... 31 2 Sissejuhatus Muld on väga tähtis ökosüsteemi osa, olles eluta ja elusa looduse vahelüli, kuid ka nende resultaat. Kuigi mulla olemasolu on vajalik tavainimestele, siis põllu- ja metsameestele on see möödapääsmatu ressurss, eeldusel, et inimesed on kursus muldade hetkeolukorraga. Mullastiku uuringuid aitavad on parimaks viisiks, et seda teha. Lisaks saab sellega kindlaks teha mulla aintete puudeused või vajaka jäämised, hinnata nende kasutussobivust erinevate põllumajandusvaldkondadega tegelemiseks ning välitida ohtusid, mida võib põllumajanduslik tegevus kaasa tuua. Kui mullaproovide võtmisele järgneva mullaanalüüsi käigus on võimalik
annaabi.ee 
