● Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat ● Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda vastavate preparaatidega (fungitsiidid). Tänapäeval kasutatakse biotõrjepreparaati ROTSTOP, mis on seeneliigi suur korbik (Phlebiopsis gigantea) kultuur. See seeneliik on saprofüütne puidulagundaja ning looduslik antogonist juurepessule. Suur korbik on tavaline värske okaspuupuidu lagundaja, põhjustades metsamaterjalil tüüpilist valgemädanikku. Vajab puidu kõrget niiskusesisaldust. Seen on levinud kogu Euroopas. Kännud tuleks töödelda kohe peale raiet. ● Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid Külmaseen (Armillaria) – Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve (allosa) mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari
Mõlemal juhul juured mädanevad, puudel esineb vaigujooks, juurdekasv pidurdub, võra hõreneb. Nõrgestatud puid asustavad tüvekahjurid ning lõpuks puu kuivab. Külmaseenekahjustusi esineb igas vanuses puistutes. Tavaline on see keskealistes ja vanemates kuusikutes, eriti ohustatud on aga alla 10-aastased männinoorendikud happelistel liivmuldadel, kus kahjustatud puud kuivavad juuremädaniku tõttu kiiresti. Külmaseened kahjustavad ka lehtpuid, samuti esineb neid lamapuudel ja metsamaterjalil. Mõjuvat tõrjet ei tunta. Levimist piiratakse haigestunud puude väljajuurimisega. Kui valgustus- ja puhastusraietega hoitakse okaspuunoorendikud lahedas liituses ja kasvujõulises seisundis, siis nakkusoht väheneb. Põleseen (Rhizina undulata) põhjustab märkimisväärseid kahjustusi põlendikele istutatud männikultuurides. Võrreldes teiste juuremädaniku tekitajatega, on põleseene eoste idanemiseks vajalik suhteliselt kõrge temperatuur (+38 +45º C). Sellega ongi seletatav
1. otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste ning looduslik antogonist juurepessule. Suur monogaamsetel üraskitel on üks emakäik millest kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus korbik on tavaline värske okaspuupuidu lagundaja, (enamasti risti emakäiguga) hargnevad kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud põhjustades metsamaterjalil tüüpilist vastsekäigud, polügaamsetel aga harunevad vigastuste kaudu puud nakatuvad. valgemädanikku. Vajab puidu kõrget paarituskojast mitu emakäiku, millest omakorda 2. kaudselt eosed idanevad värsketel niiskusesisaldust. Seen on levinud kogu Euroopas. saavad alguse vastsekäigud. Näritakse läbi puu okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu Kännud tuleks töödelda kohe peale raiet
põlendikele istutatud männikultuurides. Põleseenel on eoste idanemiseks vajalik võrdlemisi kõrge temperatuur (kuni 45 kraadi). Sellega on ka seletatav selle seeneliigi levik põlendikel, kuid mändidele ohtlikku juuremädanikku võib põleseen põhjustada ka kuivades luitemännikutes. Kõik puutüvedel esinevad torikulised (Polyporaceae) põhjustavad tüvemädanikku. Enamik liikidest esineb tugevasti nõrgestatud, üleseisnud või surnud tüvedel ja metsamaterjalil. Haavataelik (Phellinus tremulae) on aga üks agressiivsemaid ja ohtlikumaid ning laia levikuga seeneliike meie metsades. Haavikutes leidub vaid üksikuid puid, millel puuduvad haavataeliku viljakehad. Euroopas tuntakse haavataelikut kui liigispetsiifilist parasiiti, milline kahjustab ainult harilikku haaba. Juba üle 30-aastased haavad on nakatunud südamemädanikust. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksakohtade kaudu, kust mädanik tungib tüve keskele.
annaabi.ee 
