Euroopa metsanduse eest vastutavad ministrid on kokku leppinud metsade säästva majandamise põhimõtted ning meetmed nende rakendamiseks. 2. Metsa inventeerimine Andmeid metsavarude kohta kogutakse metsade inventeerimisega. Eesti metsi inventeeritakse kahel viisil, mis erinevad teineteisest nii metoodika kui ka inventuuri põhieesmärkide poolest. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldusi kirjeldava lausinventeerimisega kogutud andmeid kasutatakse eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks, kuid nende põhjal saab edukalt koostada ka metsavarusi iseloomustavaid aruandeid. Kuni 1992. aastani inventeeriti selle metoodika alusel valdavat osa Eesti metsadest 10 aastase tsükliga ning kogutud inventeerimisandmete alusel valmisid ka ülevaated metsavarudest. Hiljem on regulaarselt inventeeritud ainult riigimetsi, kuid erametsade inventuur on sõltunud nende registreerimisest maakatastris, omanike huvist metsi majandada ja ka vajalike rahaliste vahendite olemasolust.
aasta jooksul raiuda ligikaudu kolmandik hall-lepikutest. Ligi kolmandik metsadest vastab uuendusraiet lubavatele kriteeriumitele, 10 aasta jooksul lisandub sellele veel 10% (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad Metsade kohta kogutakse andmeid metsade inventeerimisega. Eestis inventeeritakse metsi kahel erinval viisil, mis erinevad üksteisest nii põhieesmärkide kui ka metoodika poolest. Metsamajandamiskavade koostamisel kasutatakse enamasti traditsioonilist, kõiki metsaeraldusi kirjeldavat lausmetsakorralduse meetodikat, kus metsa iseloomustavad tunnused määratakse kogu metsa kohta metsaeraldise tasemel (keskmine eraldise pindala 1,5 ha). Metoodika on reguleeritud metsa korraldamise juhendiga ja kinnitatud keskkonnaministri määrusega. Lausmetsakorralduse põhjal saab edukalt koostada ka metsavarusid iseloomustavaid aruandeid. Kuni 1992
Inimkoormus sh intensiivne metsade majandamine ja saastetaseme tõus on viinud mitmetes Põhja- ja Kirde-Eesti piirkondades asuvate metsakuklaste asurkondade väljasuremisele. Intensiivse ja ekstensiivse metsade majandamise tingimustes monokultuursetes ning üheealistes puistutes tehtud ulatuslike lageraiete käigus hääbuvad kuklaseasurkonnad ei suuda taastuda ühe metsapõlve jooksul endisel kujul. Metsamajandamiskavade koostamine, eriti lageraielankide planeerimisel kaitsealuste metsakuklaste asurkondade territooriumidel, rekreatsiooni- sealhulgas loodusturismi koormuse tõus metsakooslustes, elamuehituse ja puhkerajatiste laienemine Eesti silmapaistvamatesse loodusmaastikesse, uute oluliste häirefaktoritena vajavad tähelepanu ka metsakuklastele kui ohustatud liikide seisukohalt. Inimkoormust on vaja arvestada metsakuklaste asurkondade kaitsekorralduse organiseerimisel olemasolevate
1991. aastal Eesti taasiseseisvus ja jõusse astus põllumajandusreform, mille tulemusena langes aktiivsest kasutusest välja kuni 30% põllu- ja rohumaadest ning osa sellest metsastus või on metsastumas. Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu võime tõdeda, et pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. METSADE INVENTEERIMINE Kuni 2000. aastani põhines Eesti metsavarude statistika lausmetsakorralduse andmestikul, mida koguti eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks. Organiseeritud metsakorralduse algaastaks Eesti alal võib lugeda aastat 1796, kui koostati Sõrve poolsaare metsade jaoks metsamajandamiskava. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal olid metsamajandamiskavad koostatud suurele osale mõisametsadele ja kõigile kroonumetsadele (riigimetsadele). Noore vabariigi riiklik metsakorraldus-asutus Metsakorralduse Büroo loodi 1919. aasta detsembris. Kuni 1950
Riigikogule arutamiseks. (4) Metsanduse arengukava koostamiseks moodustab keskkonnaminister töögrupi, kelle tegevusse kaasatakse metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid. § 8. Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus (1) Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus (edaspidi käesolevas paragrahvis keskus) on valitsusasutus Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. (2) Keskuse tegevusvaldkonnad on metsa inventeerimise, metsamajandamiskavade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomaste andmekogude pidamine. (3) Keskuse ülesanded on esitatud põhimääruses, mille kinnitab keskkonnaminister. (4) Keskus osutab järgmisi teenuseid: 1) metsandusalaste aero ja ortofotode müük; 2) metsandusalase kaardimaterjali müük; 3) metsamaa ja kasvava metsa hindamine; 4) metsandusalased teabe ja analüüsiteenused.
annaabi.ee 
