Jonsered ajalugu Riigis nagu Rootsi, kus 75 protsenti maapinnast on kaetud metsaga, on üsna loomulik, et metsandus on üks kõige tähtsamatest kommertstööstustest. Teiseks tüüpiliseks Rootsi päritolu omaduseks on püüdlus tehnoloogilise arengu poole. Seega pole juhus, et maailma esimene lihtne ühe mehe kettsaag leiutati Rootsis juba 1954. aastal, täpsemalt Jonseredis, Göteborgist mõni miil kirdesse jäävas metsamaastikul asetsevas väikeses tööstuskülas. 5 Sel ajal asustasid Põhjamaade metsakogukondasid põlvkondade viisi elukutselised puuraidurid, tugevad mehed, kes elasid ja töötasid lihtsates tingimustes karmis kliimas. Nende elu vähem raskemaks ja ohtlikumaks muutmine sai üheks Jonseredi põhimissiooniks. Alates sellest on Jonseredi insenerid jätkanud professionaalse kettsae arenduse juhtimist kuni tänapäeva mudeliteni, mille põhiomadusteks on uuenduslikud
Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises ja
(George McGavin,2006,lk 46) 9 Harilik mudakonn Mudakonnad on öise aktiivsusega, mistõttu jäävad sageli märkamatuks. Päeval on nad maa sees . Mudakonnad elavad alati veekogude läheduses, toitudes putukatest, tigudest, ussidest ja teistest selgrootutest. Märgalade kuivendamise ja jõesängide õgvendamise tõttu on mudakonna arvukus kõvasti kahanenud. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk125) Vt. joonis 1 Raisakotkas Raisakotkad on võimelised elama nii metsamaastikul kui ka poolkõrbeis. Nende tiivasiruulatus küündib 2,5-2,9 meetrini, kehakaal ulatub kuni 12,5 kg-ni. Peamiselt otsivad nad toiduks raipeid. Tänaseks on see liik ohustatud kogu levila ulatuses. Põhjuseks on nii otsene tagakiusamine kui mürgitamine, ent põhiliselt siiski nende metsade hävitamine, kus nad pesitsevad. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk 85) Vt. joonis 2 Suurtrapp Suurtrapp on kureline, kes on Euroopa linnustiku kogukaim esindaja. Nad on maastike
vee liikuvus) ja kliima. Tuntakse mõistet ,,metsata metsamaa" = raiesmik. Metsa looduslik uuenemisdünaamika: Pidev areng - valdab viljakates kuuse- ja lehtpuurohketes kasvukohtades, enamasti on tegu häildünaamikaga (vanade puude väljalangemine, lokaalne tuulemurd ja tormiheide, putukarüüste jmt; 1 Rindeline areng looduslikud häiringud kiired ja/või ulatuslikud muutused metsamaastikul: tulekahjud, orkaanikahjustused, üleujutused. Põhjustavad eelmise puistu hukkumise. Looduslikud häiringud · tekitavad palju surevat ja surnud puitu (ka põlendikud!); · mitmekesistavad puurinde vanuselist ja liigilist struktuuri; · mitmekesistavad abiootilisi keskkonnatingimusi. on kasulikud ja loomulikud, vaadeldes metsa kui massiivset, monotoonset, segamatult arenevat metsamaastikku, kus mets läheneb ajas kliimakskooslusele;
annaabi.ee 
