joonistamisega oleks see, et õpetaja paneks käima mõnusa rahuliku muusikapala (võib olla ka nt veevulin, linnulaul) ja lapsed joonistaksid muusikast inspireeritult mingi toreda pildi. Pärast võiks arutleda, mis mõtted kellelgi tekkisid. Selline lõdvestuspaus arendaks kindlasti ka lapse loovat meelt ja oleks heaks vahelduks raskele õppetööle. 5. "Loomade jäljendamine" - Õpetaja jagab igale lapsele 2 silti, kus peal on erinevate metsaloomade nimed. Ülesanne on oma pinginaabrile lihtsate liigutustega selgeks teha mis loomaga on tegu. Kui naaber on ära arvanud, tehakse vahetust. Selline ülesanne arendab kindlasti loovat mõtlemist, tekitab lastes põnevust ja rõõmu ning on tore vaheldus raskele kirjatööle. Kasutatud allikad: Omalooming Laura Järv Klassiõpetajad II
Pigem tuleks metsaraiet teha mõõdukalt ning paralleelselt kohe ka uusi metsi istutada. 2) röövraie ehk metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Selle tõttu hävitatakse samuti palju metsa ja metsaloomade kodud hävivad. Ebaseaduslikule metsaraiele tuleks suurt tähelepanu pöörata, vähendada seda nii palju kui võimalik ja karistada vargaid karmilt. 3) metsa tulekahjud - Metsatulekahju ehk metsapõlemine on tulekahju liik, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel. Metsatulekahjude tekkepõhjused on jaotatud kahte suurde rühma: otseselt või kaudselt inimtegevusest põhjustatud metsatulekahjud ja
Sookilpkonna levik tänu niisekele ja soojale kliimale Metssiga, orav, metshiir... Kuuse kiire levik Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine Subboreaalne kliimaperiood Jahedam ja kontineaalsem Kuuse laiem levimine, jalaka langus. Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Arenes karjakasvatus ja kõplapõllandus. Konkurents karjakasvatajate ja metsaloomade vahel või olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul... Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri Leitud proovidest rukkiõietolmu, ei kasvatatud põldudel, pigem umbrohuna. Taani võinade ühendus jäi nõrgemaks Rikkalikud heeringa ja hüljeste luujäänused on sellest ajast? Subatlantiline kliimaperiood Kuusk saaavutas Eestis oma teise maksimumi. Peamised kask, mänd ja lepad. Pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine
Vulbi taimharulduste kaitseala, Pärnu jõe saar Türi linnas, Rava ja Päinurme tammikud, Purdi ebatsuugapuistu. Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44. Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes leidub nii forelli kui vähki. Maakond on rikas ka taimharulduste poolest. Sood ja Rabad Eestimaa südames Järvamaal ei ole järvesid palju. Pigem soolaukaid ja teisi veekogusid, mis Järvamaa viljakat pinda niisutavad. Norra allikad keset Eestit on ühed unikaalseimatest allikarühmadest. Sinna on koondunud nii eesti sügavaimad, selgeimad kui suurimad allikad. Pea viie meetri sügavune Sopi allikas on
Vennad räägivad, kust otsisid(Vanim nägi vask neidusid 101-102, teine vend jõudis loomade juhatusel jõukasse tallu(102-104)... Vennad otsustavad liisku heita(104-105). Kalevipoeg saab isalt õpetust(105-106). Kaheksas lugu (Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm). Viskevõistluse(Võrtsjärve ääres? 110) võitis noorem vend, vanemad läksid uut kodukohta otsima(117-119). Kalevipoeg hakkas maad kündma ning puhkamise ajaks pani ruuna jalad kinni ja seetõttu sai too metsaloomade söögiks(124-127). Üheksas lugu (Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit.128-141) Kalevipoeg tapab metsaloomi(128-130). Magama jäädes tuleb käskjalg teatega võõraste saabumisest - sõda. Pärast teda tuleb Jumal? Ja palub verd mitte valada aga hommikul ei mäleta Kalevipoeg, mis oli uni mis mitte ning saadab käskjala sõjateadet saatma(130-138). Käskjalg läheb ja kõik, keda kohtab, kardavad sõja tulekut(139-140). Käskjalg jäi seisma ja
Vennad räägivad, kust otsisid(Vanim nägi vask neidusid 101-102, teine vend jõudis loomade juhatusel jõukasse tallu(102-104)... Vennad otsustavad liisku heita(104- 105). Kalevipoeg saab isalt õpetust(105-106). Kaheksas lugu (Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm). Viskevõistluse(Võrtsjärve ääres? 110) võitis noorem vend, vanemad läksid uut kodukohta otsima(117-119). Kalevipoeg hakkas maad kündma ning puhkamise ajaks pani ruuna jalad kinni ja seetõttu sai too metsaloomade söögiks(124-127). Üheksas lugu (Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit.128-141) Kalevipoeg tapab metsaloomi(128-130). Magama jäädes tuleb käskjalg teatega võõraste saabumisest - sõda. Pärast teda tuleb Jumal? Ja palub verd mitte valada aga hommikul ei mäleta Kalevipoeg, mis oli uni mis mitte ning saadab käskjala sõjateadet saatma(130-138). Käskjalg läheb ja kõik, keda kohtab, kardavad sõja tulekut(139-140). Käskjalg jäi seisma ja
annaabi.ee 
