Sa üksi seisataks Ja su ümber nagu tuuled Su üle juttu aaks Ei mõista, siiski kõigest Sa nagu aru saaks. Ei mõista, vaatad üles Ja vaatad tagasi Ja ohkad endamisi, Ja ohkad jällegi... Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, Mis tuleb, on alles ees. Kodu imelisem töö Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö. Sügav, valgemeelne, vaikne, kodu imelisem töö. Vaata vari, koduvari mustav kulla põhja pääl, kaevurakk ja metsaladvad, põuapilved siin ja sääl. Vaata, sügavuse siidis kõige üle kesköö paar see on kodu, see on kodu, soode taga oma saar... Soode taga sammal pehme, sõnajalad, kitsas tee sine tegi hinge silla, muinasjutt jõi ära vee... Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö sääl on kuskil teiste keskel vanemate kaunim töö. See vaiksete valgus... Laul mõttes, ma kõndidin omal teel kesk üksildust, päikekiiri, ja helises mets ja helises meel ei tunnetel olnud piiri
"Uued luuletused" (1909) "Hallid laulud" (1910) "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) "Kadunud kodu" (1920, 1950) "Valge öö" (1920) "Valitud värsid" (1937) "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) "Väike luuleraamat" (1964) "Rändaja õhtulaul" (1998) "Laps ja tuul" (2000) Tekstinäide Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö. Sügav, valgemeelne, vaikne, kodu imelisem töö. Vaata vari, koduvari mustav kulla põhja pääl, kaevurakk ja metsaladvad, põuapilved siin ja sääl. Vaata, sügavuse siidis kõige üle kesköö paar - see on kodu, see on kodu, soode taga oma saar... Soode taga - sammal pehme, sõnajalad, kitsas tee - sine tegi hinge silla, muinasjutt jõi ära vee... Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö - sääl on kuskil teiste keskel vanemate kaunim töö. Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=3 http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno http://www.miksike.ee/ Kodu imelisem töö
hoida. Takistused on selleks, et neid ületada. Kodu imelisem töö(1920) Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö. Sügav, valgemeelne, vaikne, kodu imelisem töö. Vaata vari, koduvari mustav kulla põhja pääl, kaevurakk ja metsaladvad, põuapilved siin ja sääl. Vaata, sügavuse siidis kõige üle kesköö paar see on kodu, see on kodu, soode taga oma saar... Soode taga sammal pehme, sõnajalad, kitsas tee sine tegi hinge silla, muinasjutt jõi ära vee..
Selle kaudu võrdsustatakse maa-ala ning rahvus. Sellest tuleneb küsimus piiri(de)st. luules pannakse paika piirid, mis ei pruugi olla üksnes geograafilised, vaid võivad olla ka keelelised või vaimsed (mentaliteedi erinevus) kriteeriumid. Piire seab nt luuletus „Kodumaa“ (1880), kus Veske paneb Eesti piirid paika kohanimede kaudu (Peipsi kaldast Läänemere kaldani, Munamäelt Soome laheni). Ilusa looduse kujund ja looduse ülistus, kus toonitatakse looduse idülli (nt terendavad metsaladvad), mis on toodud inimeste maailma ja pandud tegema inimestele omast (isikustamine ehk personifikatsioon). See on tüüpiline romantilise luule võte, mille kaudu visandatakse idülliline pilt maa-ala katvatest metsadest, järvedest, aasadest jms, mille kaudu räägitakse vahelduvatest aastaaegadest. Loodust ülistab nt luuletus „Ilus oled, isamaa“ (1874). Mäemetafoori kasutati Euroopa luules, sh Eestis, palju. Ükskõik mis rahvusest luuletaja loomingus
annaabi.ee 
