ökoloogilistest aspektidest lähtudes. Olemasolevate geenireservimetsade majandamine ei ole olnud järjepidev. Omandireformi käigus on osa maadest läinud eraomandusse, osa asub kaitsealadel ega täida oma funktsiooni. Meede: Väärtuslike metsageneetiliste ressursside säilitamine ja heade pärilike omadustega metsakultiveerimismaterjali osatähtsuse suurendamine kasutatava kultiveerimismaterjali hulgas. Metsakultiveerimiseks ja metsaistutusmaterjali kasvatamiseks võimalikult heade pärilike ja tehniliste omadustega puuseemnete piisava varu tagamine. Selleks: · Staatuse loomine Eesti metsageneetiliste ressursside in-situ säilitamiseks ja kasutamiseks ning selleks vajalike puistute väljavalimine. · Kaitse-eeskirjade muutmine geenireservimetsade hooldamiseks, populatsioonide säilitamiseks ja metsakultiveerimise algmaterjali kogumiseks kaitstavatelt aladelt.
Eesti metsakasvatuses on kaks erinevat suunda – avamaataimede kasvamine ja konteinertaimede kasvamine. Avamaataimede kasvatamine: o Taimede kasvatamine avamaal, mineraalmullal, põllumaal või maal, mis on selleks otstarbeks kohandatud o Kasvatatakse kuuseseemikuid, männiseemikuid, kuuseistikuid, kaseseemikuid. Vähemal määral sanglepaseemikuid, tammeseemikuid jt metsakultiveerimiseks vajalikku taimmaterjali o Külvi- ja kooliosakond o Taimed kasvavad ca 1m laiustel peenardel ja viies reas. Konteinertaimede kasvatamine: o Taimekasv toimub spetsiaalsetes kastides o Taimede kasvuaeg 1-2 aastat o Istutusmaterjali nimetus on kõigil seemik. o Ku, Mä, Ks, harvem Lm o Taim kasvab nii kasvuhoones kui kasvuplatsil, kogu aeg samas kastis – konteineris.
plusspuudelt ja plusspuistutest. Seitsmekümnendate alguses töötati Soomes välja uus meetod kvaliteetsete seemnete saamiseks kilehoonetes. Tõuke selleks andis ka puidutööstuse suur nõudlus kvaliteetse kase vineeripaku järele. Katmikala seemlaid on otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet ja sellest tulenevalt tootlikud ning kvaliteetsed puistud. Soomes toodetakse enamus metsakultiveerimiseks kasutatavast kaseseemnest katmikala seemlates. Ka Eestis omab lehtpuudest kõige suuremat majanduslikku tähtsust arukask. Soome kogemuste põhjal võib 1000 m2 pinnaga kase katmikseemla toota ca 23-30 kg seemet aastas. Kui prognoositav arukase seemlaseemne vajadus on ca 150 kg aastas, siis pool sellest võiks katta parimate omadustega katmikala seemlaseeme. Katmikala seemla eelised: ● Täielikult välistatakse puude tolmlemine “võõra” tolmuga. Isoleerib kasvuhoone ja kuna
Taasmetsastamist võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas. Metsastamismeetoditest (külv, istutus, looduslik uuendamine) peavad investeerimisarvutused selgitama edukaima. Kulutusi silmas pidades on looduslik uuenemine odavaim vôimalus, kuid samas on metsakultiveerimisel plusse, mis teevad selle meetodi kasutamise môistlikuks. Metsakultiveerimiseks on järgmised põhjendused: Uuenemisaeg (aeg, mille järgi kultuur loetakse noorendikuks) ja raiering lühenevad, kuna uuendus toimub vahetult uuendusraie järel sôltumata seemneaastatest. Raiering lüheneb eriti siis, kui kasutatakse istikuid. Saavutatakse keskmisest kõrgem toodang, kuna sobiva tihedusega (täiusega) puistu saamine on kindlustatud. Valitakse sobivaim puuliik ning saab kasutada metsageneetika poolt pakutavaid võimalusi.
annaabi.ee 
