Saarde vald Sigaste Pärnumaa Saunametsa tee ehitamisel küla 7,502 Saarde vald Pärnumaa Kaalu paisjärv ehitamisel Laiksaare küla 1,1 Kilingi metsakuivendus ÜP- Surju vald 11, Pärnumaa 197 projekteerimisel Saunametsa küla 1043,27 294 Surju vald Kikepera Pärnumaa Ilvese tee ehitamisel küla 10,48 Häädemeeste vald
Mullad muutuvad hapnikurikkamaks, taime juured tungivad sügavamale ja vähem tormikahjustusi.kuivendamise tagajärjel väheneb niiskus ja soojusjuhtivus. Päeval soojenevad ja öösel jahtuvad rohkem. KUIVENDAMISE MÕJU KK-LE. Ei suurene üksnes puidu juurdekasv vaid tekivad keskkonnamuutused sooaladel ja väljaspool neid; Kevadel ja sügisel suurveeperioodid, suvel ja talvel; veetase minimaalne; Rabad on meil omapärased veemahutid 4-8 m keskel veetase kõrgemal kui piirneval min.maal, Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu reljeefi madalamatel osadel üleujutused, 28% meie soodest kuivendatud, 15 % metsanduslikul eesmärgil, 12 % põllumajanduslikul otstarbel,1 % turbavarumise eesmärgil, Üleujutused ei ole põhjustatud vaid kuivendamisest, vaid need sõltuvad valgala suurus, põllumajandusliku maa osatähtsus, mulla liik, metsamaal enne kuivendamist kasvavate puistute iseloom (tagavara),lumikatte veesisaldus, Üleujutuste risk suureneb kui samal ajal tehakse lageraieid.
puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kkt (jks) Tekib pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga madalsoomuldadel. Puistu- enamuspuuliigiks tavaliselt kuusk; kuusikud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon I-III; kuuse puistud tormihellad. Kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes kasvab sookaske, sangleppa. Alusmets- paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik- sarnane arumetsade jänesekapsa kkt-ga. Kõdusoometsade pindala 15%. Metsakuivendus Soostumisprotsess on Eesti aladel aoodustatud. Aastane sad hulk on võrreldes aurumisega suur. Intensiivsema (mehhaniseeritud) metsakuivendusega alustati Eestis eelmise saj 50-ndatel aastatel. 2010. a kuivendatud metsamaa pind Eestis ca 680 000ha, sellest riigimetsas ca 450 000ha. Kuivendamise pos mõju metsamajandusele (kasvatusele): • puude kasvutingimuste paranemine, selle tulemusena suureneb puiduproduktsioon
Talvel mõjustab maa külmumist tugevasti lumikatte paksus, mis omakorda sõltub taimkatte iseloomust. Seega mõjutab kuivendamine soo mikroklimaatilist reiimi negatiivses suunas esmajoones maapinna otseses läheduses olevas õhukihis, mida tuleb arvestada soode nii põllumajanduslikul kui ka metsamajanduslikul kasutuselevõtmisel. Ei ole põhjust arvata, et intensiivsemalt kuivendatud mullad on soojemad. Hüdroloogiline mõju Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu. Äravoolu maksimumid tekivad tavaliselt kevadel ja sügisel, kuid ka suviste tugevate vihmade perioodil. Suurenenud äravool tekitab reljeefi madalamatel osadel üleujutusi. Üleujutuste suurenemist peetakse üheks kõige kahjulikumaks kuivendusjärgseks hüdroloogiliseks muutuseks. Üleujutuste tõenäosus kasvab, kui kuivendamisega samal ajal tehakse lageraieid. Raied, peamiselt lageraied suurendavad samuti äravoolu Sel juhul sademete kinnipidamine puistute
ühtlane veevool. Soodel, eriti rabalaugastel on positiivne mõju jõgede toitumisele. Äravoolu suurendamine kuivadel perioodidel on kasulik. Rabad on meil omapärased veemahutid, milles vee tase raba keskel on 4-5 ja vahel isegi 7-8 m kõrgemal kui rabaga piirneval mineraalmaal. Vesi püsib raba keskel selles mahutis vähese langu ja aeglase voolamise tõttu, äärealadel osaliselt ka vettpidavama ja enam lagunenud turba arvel. Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu. Äravoolu maksimumid tekivad tavaliselt kevadel ja sügisel, kuid ka suviste tugevate vihmade perioodil. Suurenenud äravool tekitab reljeefi madalamatel osadel üleujutusi. Üleujutuste suurenemist peetakse üheks kõige kahjulikumaks kuivendusjärgseks hüdroloogiliseks muutuseks. Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude vähenemisele. Kuid, nagu juba eespool märkisime, 1989. a
majandatud ja parematel kasvukohtadel kasvavate riigimetsadega. Oli ka piirkondi, kus riigimetskonnad metsastasid sadade hektarite kaupa nendele üle antud endisi põllumaid männi- ja kuusetaimedega. Need endistele põllumaadele istutatud okaspuumetsad kannatavad enamasti juurehaiguste all ja vajavad seetõttu enam hooldamist või hoopis uuendamist. Soostunud aladele rajati ulatuslikke metsakuivendus süsteeme ja teedevõrk, mis omakorda võimaldas täiendavaid metsavarusid kasutusele võtta ja suurenes metsade juurdekasv. Erametsaomandi taastamine Möödunud sajandi 80. aastatel jõudis Nõukogude Liit olukorda, kus suured ümberkorraldused olid möödapääsmatud. Sellega kaasnenud poliitilises ja majanduslikus määramatuses õnnestus Eestil 1991. aastal taas iseseisvuda ja alustada põhiliselt eraomandusele rajatud majanduse taastamist. Algas
kasvatamiseks. Ta püüab saada parimat turul pakutavat hinda, arvestamata seejuures toodangu omahinda. Metsamajanduse kulud on suures osas kapitalikulud, mis tulenevad sellest, et kapital on väga pikka aega seotud puistu kasvatamisega. Metsakasvatuslikeks investeeringuteks loetakse: metsakultiveerimine ja sellega hiljem seonduvad tegevused (metsakultuuri täiendamine, hooldamine, noore mets ahooldamine); puistute väetamine; metsakuivendus ja teede ehitus. Investeeringu määratlemine sõltub argumenteerimisest. Tegelikult on ka hooldusraieid võimalik vaadelda kui investeeringut, mille eesmärgiks on puidu (puistu) väärtuse tõstmine ning metsa majandamisest lisatulu saamine. 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses Sageli on eesmärk ise kriteeriumiks. Näiteks kui seadus kohustab metsi uuendama, siis saab tekkida küsimus ainult uuendamismeetodite valikust. Kriteeriumid võivad olla tehnilised ja majanduslikud
annaabi.ee 
