Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. Kuuse kooreürask Ips typographus 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid. Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines
Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne), siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. Kuuse kooreürask Ips typographus 4 -4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid (alates 60. a.). Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga
tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. 47 Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? 1. Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa. Raiutud materjal tuleb metsast välja viia hiljemalt 1. maiks, kui see pole võimalik siis materjal koorida. Sellega hoitakse ära nende asustamine üraskite poolt. 2. Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada. 3
Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? 1. Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa. Raiutud materjal tuleb metsast välja viia hiljemalt 1. maiks, kui see pole võimalik siis materjal koorida. Sellega hoitakse ära nende asustamine üraskite poolt. 2. Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada. 3. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid. 4. Kasulike putukate, näit
annaabi.ee 
