· tahked (küttepuud, põhk, hein), · vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning · gaasilised (biogaas, biovesinik) Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt) Tselluloossed rohttaimed (vitshirss) Suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, suhkruhirss) Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder) Õlikultuurid (raps, päevalill) Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik jne) Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa Reovete muda Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Kuidas kasutatakse?
*suuremahuline metsade hävitamine. * maade kõrbestumine Otsest mõju metsale avaldavad: * metsade välja rajumine, * metsa põlengud ja sellega kaasnev taimestiku hävimine, * tööstus inrastruktuuri luues metsade ja looduse hävitamine, * turismist tingitud surve loodusele. Kuid probleemi sisu on selles, et paljudes riikides metsi hävitati nii kiiresti, et uued metsaistandused ei jõudnud sellele hävitamise järgi. Metsade hävimise tagajärjel kaovad paljude looma- ja taimeliikide elupaigad, loodusrahvaste elukohad ja eluatusallikad satuvad löögi alla või hävivad, samuti suurendab see pinnase erosiooni (nt mäenõlvult), orgudes tekivad suured tulvad. Keskkonna bioloogiline mitmekesisus väheneb. Sageli muutub varem metsaga kaetud ala jäätmaaks. Metsatustamine võib vähendada kohalike elanike elukvaliteeti
kütteväärtusega. Puitbrikett on toodetud puidujäätmetest (saepuru, höövellaastud, raielaastud), mis on suure surve all kokku pressitud. Pelletid on puidujäätmetest koosnevad graanulid. Neid toodetakse saeveskite ja puidutöötlemisettevõtete puidujäätmetest, metsatöötlemise jäätmetest (saepuru, höövlilaastud). Pelleteid on võimalik toota ka koorest, energiakultuuridest ja põhust. Biomassi varude peamised allikad: · mets ja lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt); · õlikultuurid (raps, päevalill); · suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, sorgo, suhkruhirss) · tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder); · puidujäätmed (raie-, puidutöötlemis- ja ehitusjäätmed); · põllumajandusliku tootmise jäägid ja jäätmed (õled, sõnnik, maisitõlvikute jäägid, kookospähkli koored jm); · tahkete olmejäätmete orgaaniline osa; · reovete muda; · tööstusjäätmed (näiteks toiduainetetööstusest).
On teada ka variante, kus orgaaniline aine (lehevaris või turvas) toodi otse sisepõllule ilma loomi vahelülina kasutamata. Põlispõllundus oli laialt kasutusel Põhja-Euroopas mitme tuhande aasta jooksul ja ka veel 19. sajandil. Seda kasutatakse mõnel pool hõredamalt asustatud arengumaailmas veel siiani. 34. Milline on Eesti metsasuse %, kui suur osa Eesti pinnast on kaetud metsaga ? Kuidas see on muutunud viimase sajandi jooksul? 50%, millest 15 % on metsaistandused. 1990-2000 a suurenes metsa pindala 13000 ha võrra. Kuigi langetamine aastalt aastasse tõuseb, on jätkusuutlik. Viimase sajandi jooksul on metsamaa pindala Eestis suurenenud peaaegu 2,5 korda (Eesti metsasus 20 50%). 35. Mis on metsaraieviisid, mis probleemid seostuvad erinevate raieviisidega? Turberaie uuendusraieliik, mille peamine eesmärk on uue metsapõlvkonna kasvatamine vana metsa turbe all st loodusliku uuenduse tekkele luuakse soodsad tingimused vana metsa järk-
mõõdetakse vanad, kuid ülesküntud teed välja ja käiakse seal edasi-tagasi mõned korrad, nii et tee kasutamise õigus on jälle päästetud aastaks. • Norras on liikumine metsas vaba igaühele, kuid sageli on probleeme metsani jõudmisega, Inglismaal on vastupidi, juurdepääsuteed metsani ja teed läbi metsa on vabad, kuid teel kõrvale astuda metsas ei või. • Norras jaguneb maatulundusmaa kaheks: “innmark” (õuemaa, haritavad põllud, heinamaad, karjamaad, aiad ja metsaistandused – kokku 3% riigi territooriumist) ja “utmark” (harimata maa, sh veealad, sood, kanarbikualad, metsa ja mägimaad). Innmark’il ei tohi omaniku loata viibida 30. aprillist kuni 14. oktoobrini (tohib vaid avalikel teedel ja radadel). Kui maa on külmunud ja lumega kaetud, võib liikuda innmark’il suuskade, kelguga ja jalgsi. Maaomanik võib sulgeda erateid, mis pole olnud traditsiooniliselt kasutusel vanast ajast peale. koerad peavad olema rihmastatud 1. aprillist kuni 20. augustini
annaabi.ee 
