Nõukogude Eesti teaduspreemia tulemuste eest helkivate ööpilvede uurimisel. · 1978 - A. Sapar osaleb NASA-s atmosfäärivälistes vaatlustes automaatjaamaga IUE. · 1979 - Kosmiliste uuringute sektorist eraldub kosmilise radiomeetria sektor, juhatajaks saab Uno Veismann. 6 · 1980 - Teadusdirektor L. Luud kutsutakse Bulgaaria Rahvusobservatooriumi direktor-konsultandiks. · 1981-1990 - AAI, Karjala Metsainstituudi ja Helsingi Ülikooli Metsainstituudi ühisprojekt taigavööndi metsade energia- ning massivahetuse uurimiseks. · 1982 - J. Einasto poolt juhitud töörühm saab Nõukogude Eesti riikliku teaduspreemia. · 1984 - 21.-28.08.1984 oli Talinnas IX rahvusvaheline pilvede füüsika konverents. · 1985 - AAI direktoriks saab Tõnu Viik. · 1985 - Atmosfäärifüüsika sektorist eraldub biofüüsika sektor, selle juhatajaks saab Agu Laisk.
ajamisena. Olukord muutus põhjalikult iseseisvumise taastamise järel. Eesti kroon vajas katet, kodumaine metsatööstus toorainet. Metsaülemad, kes seni olid peamiselt metsakasvatajad, pidid hakkama oksjonihaamrit keerutama. Loodud keskkonnaministeeriumi osakonnad arenesid kiiresti, võtsid üle kaitsealade valitsemise ja muud keskkonnahoidu korraldava tegevused. 1993. aastal oli ainult ühe Metsaameti nõuniku tööülesannetes märgitud looduskaitse küsimuste kooskõlastamine. Eesti Metsainstituudi erialaspetsialistid tegid jätkuvalt olulisemaid uuringuid. Maareformi seaduse rakendamine näitas, et vähemalt pool Eestimaa metsadest saab olema eramets. Eeltoodu rõhutas vajadust riikliku nõuande ja järelevalve süsteemi loomise järele. Eesti metsanduse arendamise toetamiseks otsis ministeerium välispartnereid. Peeti läbirääkimisi Põhjamaade ja Maailmapangaga. Rootsi Kuningriigi metsaamet oli juba varem huvi tundnud meie erametsade majandamise ja korraldamise vastu. 1993. a
Tartu. 326 lk. 15. Viilma, K. (ed). 2004. Management of forest habitats in protected areas. Background paper for the LIFE- Nature cooperation project "Exchange of experiences in habitat management among Baltic LIFE-Nature projects". BEF, 52 p. (manuscript) 16. Vilbaste, G. 1940. Looduskaitse inspektori aruanne - Looduskaitse II: 278-285. 17. Vilberg, G. 1929. Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi taimkattest - Tartu Ülikooli Metsaosakonna Toimetused 15: 1-28. 18. Örd, A. 1993. Eesti Metsainstituudi looduskaitse labor (sektor) 1970-1992. - Eesti Mets, 4, 21-26. 19. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010. 2003. Keskkonnaministeerium. 31 p. 20. http://eelis.ic.envir.ee/avalik/el_fil/Kait st_territ31122007.htm 21. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_puuliigid 22. http://www
Dixon, T. 2004. People in the Scottish countryside and automatic people counters (APC’s). Countryside Recreation 12(2), 19-23. Eagles, P. F. J., McCool, S. F., Haynes, C. D. 2002. Sustainable toursim in protected areas. World Conservation Union. Cambridge. EELIS. Eesti Looduse Infosüsteem http://eelis.ic.envir.ee Eesti keskkonnastrateegia 2010. [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action= preview/id=92520/Eesti+Keskkonnastrategia+2010.pdf]. 31.07.2007. Eesti Metsainstituudi Looduskaitse Laboratooriumi 1986. aasta aruanne. Käsikiri: Tartu, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse raamatukogu. Eesti Pank. 2009. Majandusprognoos aastateks 2010-2012. www.eestipank.info Eesti riiklik turismiarengukava 2007–2013. [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id 105 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine =12755212]. 31.07.2007.
annaabi.ee 
