bakterite ja seente asemel, siis lagunemine aeglustub. Eriti oleneb lagunemine temperatuurist. Talvel mikroorganismide elutegevus vaibub ja intensiivistub taas, kui temperatuur tõuseb. Enamiku mikroorganismide elutegevus on optimaalne temperatuuril 20-35º C. Bakterid on nõudlikud ka mulla reaktsiooni suhtes: optimaalne on neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon. Seened lagundavad orgaanilist ainet ka happelistes muldades. Metsahuumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt klassikalisest mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsamullateaduses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga
ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu metsas sõltub lagunemistingimustest ja varise iseloomust: 1. õhustatus 2. kõdu koostis 3. niiskus 4. temperatuur 5. reaktsioon Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: - fermentatiivsed metsakõdud – viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud – detriitsed metsakõdud – purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Metsahuumus- lisaks mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, metsakõdu mineraalse huumushorisont on sageli väga raskesti eristatavad Org aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tav kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi: 1. mull e pehme e neutraalne huumuslik kõdu 2. moder e keskmiselt huumuslik, nõrgalt happeline kõdu 3. moor e toorhuumuslik kõdu Mull- tekib viljakates kasvukohtades, peam lehtpuumetsades • org aine lagunemine väga kiire
ka happelistes muldades. Alustaimestikukõdu lagunemise intensiivsus oleneb samadest tingimustest mis puudel. Kergesti lagunevad laialehised salumetsa taimed (naat, varjulill, püsik-seljarohi, nõges, kopsurohi, koldnõges jt.). Aeglasemalt laguneb kõrreliste ja puhmaste (pohl, sinikas, mustikas, kanarbik) kõdu. Laialehiste rohttaimede kõdu on rikas kaltsiumi ja lämmastiku poolest. Metsahuumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt klassikalisest mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses
Liigiline koosseis oleneb otseselt - tüsedus suhtes: optimaalne on neutraalne või nõrgalt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel - koostis happeline reaktsioon. muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu- - lagunemise aste Metsahuumus- Metsakõdu lagunemisel tekib segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt - segunemine mineraalse kihiga. huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) puhtmännikud. Okaspuupuistud tarvitavad Arvestades kõdu kiiret muutumist ajas (seda amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. eeskätt viljakates kasvukohtades ja õhukeste mineraalosaga
annaabi.ee 
