vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Näiteks ei saaks ka Eestis ilma metsadeta elada karud, ilvesed, hundid ja paljud teised loomad. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Eestis on kaitsemetsadel muuhulgas järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. tänapäeval on metsa juurdekasv Eestis suurenenud tänu metsistuvatele põldudele ja karjamaadele
RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soodsa pinnase turba kasvuks ning põldude hävinguks, vähemalt saare lääneosas. Hilisemad sajandid ainult toetasid alustatut. Ametlikult on Iirimaa pinnast 5, 5% kaetud metsaga, kuid metsad on mõneti veidrad. Nii kuusemetsad kui lehtmetsad. Lainja pinnamoega Kesk- ja Lõune-Iirimaal on kõik võimalik ülesharitud ja täisistutatud
tõsteti. Hrustsovi poliitika ja ettevõtmised lähtusid tema oma arvamusest ja isiklikest emotsioonidest. 1958 läks ka täidesaatev võim tema kätte. Loodi Rahvamajandusnõukogud, mis võimaldasid majandusküsimustes kohapeal rohkem arutada. Sellega detsentraliseeriti majandust. Endiselt jäi aga rasketööstus eelistatuks. Hrustsov hakkas NSVL-i majandust tõstma uudismaade rajamisega Kesk-Aasiasse (niisutussüsteemid rajatakse pea metsadeta aladele). Uudismaadega saadakse 3 aastat max head saaki, seejärel pühib tuul kõik minema. 1964 hakkab NSVL järjekindlalt importima teravilja, et leiba saada. Teravilja import kestab kuni NSVL-i lagunemiseni. 1959 külastab Hrustsov USAd ja näeb seal maisi ning hakkab siis seda omal maal pärast kasvatama (maisi sundkasvatus). Hrustsov arendas edasi ka teooriat pidas iseennast heaks teoreetikuks, kes arendab edasi marksismi ja leninismi.
50 MW Owenreagh 5.00 MW Fermanagh 24.50 MW Iirimaa kaubasadamad. Metsandus ja kalandus: Iirimaa metsad ei olegi päris metsad. Tuleb muidugi märkida, et need enam kui 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette vaadata ei osanud, sest tänu nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soodsa pinnase turba kasvuks ning põldude hävinguks, vähemalt saare lääneosas. No ja hilisemad sajandid ainult toetasid alustatut. Ja metsa
talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Erandina on ilvest kohatud metsatus Dagestanis, kus ta punailvese kombel rahuldub põõsastega. Ilveseid elab ka peaaegu ilma metsadeta Pamiiris jaHimaalaja alpiluhtadel. Enamasti hoiab ilves metsa ligi. Seal, kus vanemad metsad segunevad noorendike ja raiesmikega ning kus on oja, jõgi, mõned rabalaigud või isegi üleujutatavad orud, võib olla ilvese elukoht. Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100–200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala, Eestis kuni 100 km². Iga isase territooriumil elab mitu emast.
annaabi.ee 
