SOOME-UGRI KEELED Mariano D´Angelo Eva Mari Tamm 10.A VADJA KEEL Vadja keel (vaaa tseeli, vanema nimega maa tseeli või maatseeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi. Aastal 2010 oli vadjalaste rahvaarv umbes 60 . Nendest ainult 10% rahvarvust oskab vadja keelt rääkida. Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 3040, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 7080. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu. VADJA TOIDUD Nagu teistelgi soome-ugri rahvastel, koo...
natukenegi raha juurde teenida. Seni kuni isa puid raius, korjasid lapsed metsas seeni. Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis, ei olnud tehtud ei kivist ega puust puha looduslikest ainetest, toorkakaost, lavendlist, sinisavist ja koguni seebikivist. Maja sisemus koosnest parimatest metsaandidest, piirdutud ei olnud ainult kodumaiste maiustega, leida võis ka näiteks kookosrasva. Äkki avanes majakese uks ja lävele ilmus väike priske vana naine. Grete ehmus ja tahtis jooksu panna, kuid naine rahustas teda ja kutsus lapsed sisse. Hans ja Grete ei aimanud mingit ohtu ja uinusid rahulikult parimate eeterlike õlide aroomide taustal. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid, tuli välja, et maja on hea energiaga ainult südaööl, tegemist on seebikojaga
tsivilisatsioonid. On raske öelda, millised me praegu oleksime, kui ei oleks toimunud sellist arengut. Pealiskaudse vaaltluse põhjal võiks arvata, et kultuur on pigem tüliks, takistab see eri rahvusest inimeste suhtlemist ja mõistmist. Selline arvamus tuleks aga kohe maha matta. Esimestel inimlastel, kes Maa peal kõndisid, ei olnud kuigi palju sarnasusi tänapäevaste inimestega. Elati ehk koos väikeste perekondadena, elatuti metsaandidest ja loomadest, keda oli võimalik kätte saada. Varsti hakkasid nad teistest metsloomadest eristuma avastati, et küttida on parem odadega ja küpsetatud toit on palju maitsvam. Jahi paremaks koordineerimiseks täiustusid seni väheütlevad häälitsused tekkis algeline keel. Edasine areng toimus üsna kiiresti. Peagi leiti endas ka kunstianne ning seni vaid praktilist eesmärki omavatest tööriistadest ja koopaseintest said esimesed kunstiteosed. Mida
Mõdu keedeti meest ja veest, ning lasti mõni nädal käärida. 19 sajandi lõpus hakkas levima kohvi ja tee joomine. Varem tähendas tee eelkõige taimeteed. Kohvi viljast ja sibulast kõrvetatud jooki. Loodusest korjati peamiselt ravimtaimi. Sammuti toitude maitsestamiseks nt. Köömneid, vorstirohtu. Marju söödi kohapealt metsas. Jõhvikad hoiti toorelt talveks. Mee leemes hoiti pohlasid ning kuivatati mustikaid ja pihlaka marju. Kuid neid söödi ravi eesmärgil. Söödi ka metsaandidest palju seeni. Neid kupatati, pigistati kuivaks ning soolati. Soolatud seeni söödi leiva kõrvale nagu silku. Lääne Eestis ja saartel seeni toiduks ei tarvitatud. 19 sajandi lõpuks oli peaaegu igal talul oma õunaaed. Kasvatati ka kirsi ja kreegi, vähem aga ploomi ja pirni puid. Hakkas levima punane ja mustsõstar, karusmari, vaarikas, maasikas. Marjapõõsaste ja puuvilja puudega hakkasid levima uued magustoidud. Mõisted: *Kört ühtlane poolpaks keedus ehk jahusupp.
täita; kujundada oskust selgitada oma valikuid. Mäng: Mängijate ette on laotatud paberist sektorid toiduainetega. Mängijate ülesandeks on komplekteerida oma taldrik vastavalt taldrikureeglile. Seejärel istuvad mängijad ringis ja tutvustavad lühidalt teistele oma taldrikul olevaid toite, põhjendades oma valikuid. 6. Rõõmsa lapse terviserada. Mängu eesmärk: kinnistada oskust teha valikuid söödavatest ja mittesöödavatest metsaandidest; arendada kuulamis- ja tähelepanuoskust, osavust ja põhiliikumisi. Mäng: Lapsed liiguvad mööda terviserada vastavalt rajapunktidele. Viimases punktis tuleb kaasa võtta tervisliku vahepala pilt. Kes on rajapunktid korralikult läbinud, tuleb vestlusringi ("piknikule"). Ringi keskele asetatakse tervislikud vahepalad. Koos vaadatakse üle, kas on valitud tervislikud või vähem tervislikud vahepalad. Vähem tervislik vahepala asetatakse kõrvale
üritustel. Looduskaunil Kaarna järvel sõideti kanuu- Tel 7 461 062; 50 15825 dega, kasutati ümbruskonna matkaradasid, supeldi [email protected] ja ujuti. Iga laagrivahetus kulmineerus tüdrukutel www.tartu.ee/spordibaasid "Veskipiiga" konkursiga ja poistel parima "Kivi- Raido Mägi KLOOGARANNA NOORTELAAGER Kloogaranna Noortelaager asub looduskaunis paela, tootemit metsaandidest, kipsmaski ja käe- kohas männimetsa all liivasel mererannal Klooga- maski, savikujukesi, õnnekivi, natüürmorti ning ranna külas Harjumaal. koostada laagripäevikut, kuhu noored ise iga päev joonistasid pilte kõige meeldejäävamast üritusest Kloogaranna Noortelaagri 2005. aastal pakutud 7
annaabi.ee 
