sellise pinnasega. Kasvu tingimused on rasked ka tugevate tuulte tõttu. Enam levinud taimed Hiiumaal on kadakas ja mänd. Jugapuu kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. Ainulaadsetest taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand-orashein. Poolsaar on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Tahkuna poolsaar on enamasti kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Enamust Kõpu poolsaarest katab okasmets, esineb luuderohtu ja jugapuud. Loomastik Loomastik on sarnane ülejäänud Eestiga. Esinevad tüüpilised metsaloomad nagu: karu, põder, rebane jt. Tahkuna poolsaarel pesitsevad mitme looduskaitse all olevad linnuliigid, nagu merikotkas, laululuik, mudanepp, samuti näiteks sookurg ja täpikhuik. Kliima ja siseveed: Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima mereline. Tänu sellele on talved soojemad
juures on ka mälestusmärk Estonia laeval hukkunutele. Pikka aega oli Tahkuna poolsaar asustatud Rootslastega. Tahkuna poolsaare metsades ja randades on ka sõdade jälgi. Juba enne I maailmasõda hakati sinna rajama rannakaitsepatareisid. 1941.aasta oktoobris peeti poolsaarel lahinguid Nõukogude ja Saksa armeede vahel. Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega, kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv (ka Lehtma Suurjärv), Kodeste järv ja Kuusikjärv. Keset rabamännikut on väike poolehektariline Põhjatu järv. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitseala. Tahkuna poolsaarel pesitsevad I kaitsekategooria linnuliik merikotkas ja II kaitsekategooria liigid laululuik ja mudanepp, lisaks veel sookurg, täpikhuik. Järgmine peatus on Hiiumaa kõrgeima Tahkuna
Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka administratiivse surve tõttu - küttimisest sai Eestis mõisnike privileeg *Respekt metsa vastu sellesse sisenemisel *Mets kui funktsioneeriv organism (animatistlik kontseptsioon) *Haldjausk - konkreetse metsa või metsaalaga seotud uskumusolend või perekond (animistlik kontseptsioon) antropo-, zoomorfselt või segakujul *Metshaldjasvõi ka mingi loomaliigi haldaja kui kütiõnne andja *Metshaldjale ohverdamise rudimendid *Metshaldjas > kurat, eksitaja (luterluse mõjuline) *Püha Jüri metsajumalusena (katoliiklik sümbioos) **Mets neutraalse paigana ***Mets kui pühakoht B. Vesi - sarnaselt metsale moodustanud endisaegse kalur-kütikultuuri
Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka administratiivse surve tõttu - küttimisest sai Eestis mõisnike privileeg *Respekt metsa vastu sellesse sisenemisel *Mets kui funktsioneeriv organism (animatistlik kontseptsioon) *Haldjausk - konkreetse metsa või metsaalaga seotud uskumusolend või perekond (animistlik kontseptsioon) antropo-, zoomorfselt või segakujul *Metshaldjasvõi ka mingi loomaliigi haldaja kui kütiõnne andja *Metshaldjale ohverdamise rudimendid *Metshaldjas > kurat, eksitaja (luterluse mõjuline) *Püha Jüri metsajumalusena (katoliiklik sümbioos) **Mets neutraalse paigana ***Mets kui pühakoht B. Vesi - sarnaselt metsale moodustanud endisaegse kalur-kütikultuuri ökotüüpse
Vastavalt raja pikkusele ja iseloomule võib mõõtmisi sooritada 30 kuni 150 meetri tagant. Raja pikkuse mõõtmiseks kasutatakse ratas-pikkusemõõtjat. 75 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Joonis 11. Raja erineva kahjustusastmega tsoonide määramine (foto: K. Karoles, K. Maran) Raja laius mõõdetakse äärmiste punktide vahekaugusena, millel ei ole ümbritseva metsaalaga võrreldes visuaalselt määratlevate tunnuste alusel võimalik täheldada tallamiskahjustuste olemasolu taimkattele (erinevusi liigilises koosseisus ning katteväärtuses ümbritseva alaga võrreldes) või mullale. Raja laiuse leidmiseks mõõdetakse mõlemal pool rada paiknevate kahjustatud ala ja kahjustamata ala (kahjustusaste 1) vahele jäävate üleminekupunktide vaheline kaugus. Vesilood asetatakse maapinnale nii, et selle üks ots jäi raja kõrgemal asetsevasse punkti
annaabi.ee 
