Selleks, et tugevdada oma võimu ja suhteid teiste riikidega andis ta oma tütreid printsidele ja poegi printsessidele, sellistesse riikidesse nagu Norra, Prantusmaa, Ungari, Poola, Austria, Bütsants. Väidetavalt ehitas ta Tartusse oma kindluse, millele ta pani nimeks Jurjev, Püha Georgi järgi, peale võidukat sõjakäiku tšuudide vastu. Poola kuningriik vallutas Kiievi, Jaroslav vallutas tagasi. Jaroslav käskis Vene piiskoppide kogu mungal Illarioni Kiievi ja Venemaa metropoliidiks valida. Jaroslav tegi avaliku vene ja kreeka raamatute raamatukogu, see viidi Püha Sophia katedraali. Jaroslav tahtis, et inimesed oleksid haritud, seega ta tegi vaimulike peamiseks ülesandeks laste harimise. Samuti rajas Jaroslav Novgorodi kooli. Jarolsav oli üks väheseid valitsejaid, kes sai aru et riik saab õitseda stabiilsuse ja rahu kaudu, mitte erapooletute kodusõdade kaudu. Ta ehitas Tartusse mitte ainult kindluse, vaid Tartu enda, selle nimi oli Jurjev. Kasutatud allikad
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
Tartu ees said kõik aru, et Issidor ei kummardanud seal ees õigeusu risti ja ss saadi aru kui kummardas lad risti. Ka kogu Bütsantsi kirik osales ja aksepteeris uniooni. Vanas kirikus tunnustati 7 esimest oikomeenilist kirikukogu. Pärast seda oik kirikukogu katkes. 1458.a metropoliit Gregorius Bulgaarlane (Issidori kaaslane) tunnustab. Koos paavstiriigiga Leedus oma metropoliidi loomine, omaette, Moskva alt ära. Gregoriuse suhted keerulised Leedus. Ei saa nim uniooni metropoliidiks. Argielus Leedus kat ja õigeusu vahe terav mõnikord, aga võis väljenduda ka teravas pol. Näitas, et tegelikus elus tehti. Tuleb lääne/lad vastane poleemika, mis sündis kohapeal. Kus? Reaalpol vahekorrad. Väitlus 2 munga vahel Nil Sorskiy (P-V munk; üks suuremaid kloostreid, hiljem lahkus kloostrist ja rajas enda erakla [skit]- eesmärgiks elada nii nagu varakristlikul ajal mungad kõrbes. ja Jossif Volokolanski vahel. Allikaliselt mitte väga hästi kaetud, kus asja tegeliku sisu
26. X. 1219 (U. B. 44) keelas ta korduvalt Breemeni doomkapiitlile ja veelgi uuesti Breemeni peapiiskopile ning kapiitlile 21. XII. 1223 (U. B. 27) Liivimaa kirikut oma metropolitaanõigusele alistada katsuda. 28. X. 1219 võttis ta Liivimaa kiriku ja piiskopi püha Peetruse ja enese kaitse alla (U. B. 45) ja 21. XII. 1223 seletab ta Breemeni peapiiskopile ja kapiitlile, et Liivimaa kirikud alluvad otseteed paavstile. Vahepeal oli piiskopp Albert soovi avaldanud ise Liivimaa peapiiskopiks ja metropoliidiks saada, kuid Honorius seletab 7. XI. 1219 (U. B. 47), et kõiki olusid läbi kaaludes ei pea ta seda Liivimaa kirikule veel mitte tulusaks (id nondum expedire Livoniensi ecclesiaa arbitrantes), ja lükkab palve täitmise edasi. Olud Liivimaal ja Liivimaa kirikus olid siis ju tõepoolest kujunemata ja kindluseta. Juba oli Taani kuninga poole pöördutud abi palumisega eestlaste vastu ja temale lubatud alistatavat maad oma riigiga ja selle kirikuga ühendada. Kirjas 19. XI
Reformatsioonist puutumata jäänud õigeusukirik jäi riigiga tugevalt lõimituks. Müüt kolmandast Roomast andis tuge vene messianismile ning põhjenduse ja õigustuse järgnevatele vallutussõdadele. Ivan Julm Pärast Vassili III surma 1533 päris võimu tema kolmeaastane poeg Ivan IV [153384]. Viis aastat valitses regendina Ivani ema Jelena Glinskaja, kelle surma järel 1538 vallandunud bojaarivaenused ähvardasid riiki kaosega. 1542. aastal metropoliidiks saanud Makaril õnnestus võim konsolideerida ning kroonida täisealiseks saanud Ivan 1547. aastal ,,tsaariks ja kogu Venemaa isevalitsejaks". Tiitel isevalitseja (), mis esialgselt rõhutas Venemaa sõltumatust välisest võõrvõimust, sai nüüd tsaari autokraatliku võimutäiuse sümboliks. Noor tsaar kutsus bojaariladviku ja kõrgemad vaimulikud lepituskogule ning alustas ümberkorraldusi, mille eesmärgiks oli ajakohastada nii rahvaarvult kui pindalalt mitmekordseks
annaabi.ee 
