Kiirgusbilanss maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguse vahe. Isoterm ehk samasoojusjoon ühendab ühesuguse temperatuuriga piirkondi. Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõh...
raser või xaser on räntgenikiirguse gasser gammakiirguse laser Aktiivlaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedel- ja tahkislasereid. Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma: Objektide mõjutamine laserkiirgusega: Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Teabe hankimine ja töötlemine: Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis, pindade fikseerimisel, teadus- ja tarbeuuringutes, keemias, bioloogias, meditsiinis, keskkonnkaitses. Valve- ja hoiatusseadmed, kassaseadmed. Objektide mõjutamine laserkiirgusega: Intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmatseerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertööstuses(lõikamisel, keevitamisel),
plasma seisundisse) ja laserrelvastuses. Vähem intensiivne laserikiiritus võib ajendada objektide sisemuundeid, näiteks purustada keemilisi sidemeid, muuta aine optilisi ja muid omadusi. Seda rakendatakse näiteks laserkeemias, seal hulgas isotoopide eraldamisel, mittelineaarses optikas, geenitehnikas, laserravis ja põllumajanduses. Teiseks teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis). Kasutatakse ka teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes,
Vähem intensiivne laserikiiritus võib ajendada objektide sisemuundeid, näiteks purustada keemilisi sidemeid, muuta aine optilisi ja muid omadusi. Seda rakendatakse näiteks laserkeemias, seal hulgas isotoopide eraldamisel, mittelineaarses optikas, geenitehnikas, laserravis ja põllumajanduses. 2) Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias,
seisundisse) ja laserrelvastuses. Vähem intensiivne laserikiiritus võib purustada keemilisi sidemeid, muuta aine optilisi ja muid omadusi. Seda rakendatakse näiteks laserkeemias, seal hulgas isotoopide eraldamisel, mittelineaarses optikas, geenitehnikas, laserravis ja põllumajanduses. 7 Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine Siia kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis, sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -
Sellel teoreemil on tingimuste poolest veidi erinevaid variante, ent üldistatult võib öelda, et suvalise ühtmoodi jaotunud sõltumatute juhuslike suuruste summa või keskväärtuse jaotus läheneb liidetavate arvu kasvades normaaljaotusele. Kokkuvõtvalt võib seega öelda, et normaaljaotuse teke on väga sagedane ning seotud esmajoones juhuslike suuruste mõju liitumisega (sh süsteemitehnikas nt summaatoritega või lineaarsete süsteemidega, kvaliteeditehnikas hajuvuse nn jõemudeliga, metroloogias mõõtemääramatuste /halvete liitumisega jm). Normaaljaotusel on kaks parameetrit, mis ühtivad vastava juhusliku suuruse keskväärtuse ja standardhälbega ning mida seetõttu tähistataksegi ja . Normaaljaotuse olulisim erijuhtum on jaotus parameetrite väärtustega =0 ja =1, mida nimetatakse normeeritud normaaljaotuseks; seda tähistatakse X~N( 0,1). 4) Lognormaalne jaotus: tekib, kui vaadeldava juhusliku suuruse logaritm on jaotunud
laserrelvastuses. Vähem intensiivne laserikiiritus võib ajendada objektide sisemuundeid, näiteks purustada keemilisi sidemeid, muuta aine optilisi ja muid omadusi. Seda rakendatakse näiteks laserkeemias, seal hulgas isotoopide eraldamisel, mittelineaarses optikas, geenitehnikas, laserravis ja põllumajanduses. 2) Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti
3 3 Viga Viga on mõõtmistulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse erinevus. Tõeline väärtus on füüsikalise suuruse ideaalselt täpne väärtus. Kahjuks jääb selle leidmine vaid unelmaks. Ükski mõõtmistulemus pole täpne ja igal mõõtmisel on alati tehtud viga. Vigade suuruse hindami- ne on eksperimendis sama tähtis kui füüsikalise suuruse enda mõõtmine, mõnikord tähtsamgi (näiteks metroloogias). Vigade arvutamine on töömahukam kui katsetulemuse leidmine, kuid see-eest lihtne toiming. Enamasti mõistetakse vea all põhiviga. See on suurim erinevus eksperimendis leitud väärtuse ja tõelise väärtuse vahel. Edaspidi on ka siin vea all mõeldud põhiviga. Kui 1 kg kaalupommi (põ- hi)viga on 1 g, siis ei või vihi mass erineda massist 1 kg rohkem kui 1 g võrra. Vea tähistamiseks lisatakse füüsikalise suuruse tähise ette täht ∆. Pikkuse l viga on niisiis ∆l
toimetaja). 1901 K. Pätsi Teataja, mille revolutsioon ära keelas ja hiljem ilmus Peterburis Tallinn nime all. 1920-1940 ilmusid maakondlikud ajalehed: Postimees, Vaba Maa, Rahva sõna. 1940 Rahva Hääl, Noorte Hääl. 1938 trükiseadus, totaalne Nõukogude tsensuur GLAVLIT. 10. Metroloogia Uurib minevikus kasutusel olnud mõõtühikuid ja arvestab nende väärtuse ümber tänapäeva mõõtühikutesse. Etalon- eeskuju, metroloogias nn küünar(mõõduga). Eesti etalonid meetri, kg ja grammietalon hoiul füüsika instituudis. Jalaetalon- mõõeti 10 mehe jälje keskmine ja sellest tehti etalon. 26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu- ja mõõduseaduse, mille kohaselt otsustati üle minna rahvusvaheliselt tuntud meetermõõdustikule.Kaalu ja mõõdu aluseks võeti kilogramm ja meeter. Selle
plasma seisundisse) ja laserrelvastuses. Vähem intensiivne laserikiiritus võib ajendada objektide sisemuundeid, näiteks purustada keemilisi sidemeid, muuta aine optilisi ja muid omadusi. Seda rakendatakse näiteks laserkeemias, seal hulgas isotoopide eraldamisel, mittelineaarses optikas, geenitehnikas, laserravis ja põllumajanduses. 2) Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses,
müraga. 4. Lõikes 1 osutatud hindamist ja mõõtmist teevad pädevad teenistused kohase sagedusega, arvestades eelkõige direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 sätteid pädevate teenistuste või isikute kohta. Müraga kokkupuute taseme hindamisel ja/või mõõtmisel saadud andmeid säilitatakse sobival kujul nii, et nendega oleks hiljem võimalik tutvuda. 5. Käesoleva artikli kohaldamisel tuleb mõõtmistulemuste analüüsimisel arvestada ebatäpsusi, mis määratakse kindlaks metroloogias levinud tava kohaselt. 6. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja ohtude hindamisel eraldi tähelepanu järgmisele: a) kokkupuute, kaasa arvatud impulssmüraga kokkupuute ulatus, liik ja kestus; b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused; c) eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mis tahes mõju;
annaabi.ee 
