R. Päts Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis Juba oma esimestes raamatutes abiks õpetajatele rõhutas R . Päts seda, et igal juhul peab jääma domineerima tunnis musitseeriv tegevus. Üldise esteetilise kasvatuse süsteemis on muusikalisel kasvatusel üldhariduskoolis keskne koht, kirjutab R. Päts pea 50 aastat tagasi. Märgib ära ka muusikaõpetuse metoodikasse toonud C. Orffi ja Z. Kodaly tähelepanuväärseid ideid ja töövõtteid. Püüab ka oma kogemuste põhjal avardada õpetajate silmaringi ja tutvustada uuringutega muusikaalaste psüühiliste protsesside valdkonnast. R. Päts rõhutab, et muusikaline kasvatus peaks iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne. ,,Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu."
elulähedus (õpetus koolis peab hoidma sidet lapse koduse eluga, koduümbrusega); 2. Koduloolises vaateõpetuses on hõlpsasti ja täielikumalt teistatav vaatlikkuse ja näitlikkuse õpetuse nõue; 3. Kõige selle tõttu on koduloolises vaateõpetuses häid võimalusi isetegevuse põhimõtte rakendamiseks, õpilaste vaimsete võimete arendamiseks ja isikliku tubliduse kujundamiseks; 4. Kodukoha ehk kodumaa põhimõte. Püsiva väärtusega on J. Käisi panus loodusõpetuse metoodikasse, seejuures tervikliku vaatlusõpetuse loomine. J. Käis väidab, et loodusõpetus ei ole mõeldav ilma vaatlustööta, sest ,,niisugune õpetus, mis ei puutu otseselt kokku loodusesemete ja nähtustega ja piirdub ainult raamtust õppimisega, ei saavuta oma kasvatuslikke eesmärke". Seega seab ta loodusõpetuse kasvatuslikest sihtidest algkooli õppekavas esikohale vaatlusvõime arendamise ja vaatlusele rajatud isetegeva töö. Ühtmoodi tähtsustab J
3) Tugev vastasseis gentrifikatsioonile on langenud, kuna töölisklass on pidevalt kesklinnast ümberasustatud ja kõige sõjakamad gentrifikatsiooni vastased grupid 80-ndatest on muutunud eluaseme teenuse osutajateks . 4) Riik on gentrifikatsiooni rohkem sekkunud kui „teise laine gentrifikatsiooni“ puhul. Kolmas gentrifikatsiooni laine nägi ka tootmisel ja tarbimisel põhinevate lähenemiste kokkusulatamist ühtsesse gentrifikatsiooni uurimise metoodikasse (Lees, 1994). 2000-ndate aastate alguses oli USA-s näha mõtteviisi muutust gentrifikatsiooni toetamise osas. Kui varasemalt kehtisid rohkem laissez-faire poliitikad ja sekkuti alles siis kui gentrifikatsiooniprptsess oli juba käigus ( kas siis selle toetuseks või vastu) , siis uue aastatuhande algul oli mõtteviis muutunud-kohalikud omavalitsused ja föderaalvalitsus olid abistamas gentrifikatsiooni rohkem kui 80-ndatel (Hackworth ja Smith, 2001).
järgnevus, loetelu, ahel põhjus-tagajärg, võrdlus ning vastandamine, küsimuste ja vastuste järgnevus. Loengu konspekteerimisel teha vahet üldisemal ja konkreetsemal infol, lühendada sõnu, parafraseerida kuuldut oma sõnadega, rakendada materjali süstematiseerimiseks oma struktuuri. Üldiste õppimisoskuste õpetamine ja selleks kasutatavad metoodilised süsteemid (Danserau MURDER mudelite näitel). Nimetatud metoodikasse kuulub 2 õppimise põhimudelit 1.On ettenähtud õpilaste tegevusoskuse kujundamiseks õppematerjali õppimisel ja eeldab õppimisel 6 etapi läbimist.1 loo õppimiseks meeleolu2.loe arusaamisega 3. meenuta loetut teksti kasutamata 4. korrigeeri meenutatut sellesse süvenedes 5. laienda teadmisi omaalgatusliku uurimisega 6. korda eksimusi põhjustanud kohad üle. Mudeli omandamiseks tuleb meelde jätta nii läbitavad põhietapid kui ka konkreetsed tegevusoskused. 2.õpitu rakendamist ja
annaabi.ee 
