Perikles valitses 5 saj eKr. Oli esimene strateeg e peaminister, viis läbi mitmeid reforme: · Ateena elanike jaotus ja kohustused. Soloni reformi täiendus. 1. Ateena kodanikud kolmandik elanikest. Kodanike hulka peeti nüüd ka naisi ja lapsi. Õigused olid piiramatud. 2. Vabad elanikud e metoigid. U viiendik elanikkonnast. Isikud, kes olid Ateenasse sisse rännanud. Ateenas sündinud metoikide lapsed olid automaatselt kodanikud. Nad saanud kunagi kõrgematesse riigiametitesse, pidid maksma riigimakse, neil polnud hääletusõigust. 4 3. Orjad üle poole elanikkonnast. Enamus olid sõjavangid. Orjal oli keelatud kanda habet ja juukseid. Orjad olid kallid, mistõttu
Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama asunud arvukad võõramaalased metoigid (need, kes elavad koos kodanikega). Kuna viimastel polnud õigust osta Atikas maad, siis elasid nad enamasti linnas ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Nii orjade kui metoikide hulk Ateenas oli üsna suur, ületades demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti kodanike arvu. Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse. Suur osa riigi kuludest kaeti Ateena liitlaste poolt makstava iga-aastase andamiga. Osa rahalisi vahendeid saadi metoikide maksustamisest ja sadamatollidest. Kuid ka rikkad
Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama asunud arvukad võõramaalased metoigid (need, kes elavad koos kodanikega). Kuna viimastel polnud õigust osta Atikas maad, siis elasid nad enamasti linnas ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Nii orjade kui metoikide hulk Ateenas oli üsna suur, ületades demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti kodanike arvu. Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse. Suur osa riigi kuludest kaeti Ateena liitlaste poolt makstava iga-aastase andamiga. Osa rahalisi vahendeid saadi metoikide maksustamisest ja sadamatollidest. Kuid ka rikkad
(kodanikud olid sellest vabad) ja teenima kodanikega võrdsetel alustel Ateena sõjaväes. Poliitilisi õigusi neil polnud, kuid nende elu ja vara oli Ateena seadustega kaitstud. Kuna metoikidel puudus õigus omada Atikas kinnisvara, siis tegelesid nad peamiselt kaubanduse ja käsitööga või otsisid juhuslikku teenistust Ateena linnast ja sadamast, samal ajal kui Ateena kodanike enamuse moodustasid, linnakäsitöölistele lisaks, Attika talupojad. Metoikide seas oli nii rikkaid kui ka vaeseid inimesi. Palga maksmine hulgale nõukogu liikmetele, ametnikele ja tuhandetele kohtunikele nõudis suuri kulutusi. Sellele lisandusid kulud laevastiku ehitamiseks, varustamiseks ja mehitamiseks (laevastikus teenimise eest maksti väikest palka). Osa neist kuludest kandsid rikkad ateenlased regulaarsete riiklike kohustustena liturgiatena , osa saadi metoikide maksust ja Pireuse sadamatollidest. Kuid ateenlased kasutasid oma riigi
annaabi.ee 
