ühiskonnateadused. Pereuuringute alla kuulub kogu uurimis- ja selgitustöö, mis puudutab pere kohta, tegevust ja ülesandeid ühiskonnas, pereliikmete omavahelisi suhteid, nende tagajärgi, iseloomu ja neis toimuvaid muutusi. Perekonna uurimine on hea näide paljude eri teaduste koostööst. Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste kirjeldamist ja võrdlemist ning seletamist ja ennustamist. Metodoloogiaks nimetatakse teadustegevustes kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamist ja uurimist. Kasvatusteaduse metodoloogiaks on seega üks kasvatusteaduse valdkond, kus püütakse selgitada nii uurimusi suunavate üldiste põhimõtete kui ka eri meetodite sobivust ja headust.
tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitatiivset metodoloogiat. Nende ühendit kvalitatiiv kvantitatiivne nimetatakse integraalseks metodoloogiaks. Metodoloogia Teadusliku uurimistöö metodoloogia kehtestab menetluse, s.o. toimimis ja tegevusviisid ning üldjoontes selle, kuidas uuritavaid nähtusi võiks käsitleda. Metodoloogia esitab uuritavatele nähtustele lähenemis ja käsitlusviisi. Kui filosoofias räägitakse ideoloogiast kui vaadete ja ideede süsteemist, siis teadustöö "ideoloogia" on tema metodoloogia, mis esitab teadustöö "maailmavaate". Grix (2004, lk 32)
ja uurimist põhistav teadus loogika, mida ta ise mitte ilma sisulise õigustuseta nimetab ,,analüütikaks". Inimliku mõtlemise seaduspärasused, milliste uurimise ning kindlaksmääramisega Aristoteles selles teadusharus tegeleb, moodustavad ühtlasi õige teadusliku mõtlemise ning tunnetamise alused, mistõttu loogikagi oma säärases esikäsitluses kujuneb esmajoones teaduslikuks metodoloogiaks, õige mõtlemismeetodi ,, tehnikaks" ja selle õpetamiseks ilma et autor seejuures mingit huvi tunnks mõtlemise kui hingelise protsessi uurimise vastu. Seetõttu on Aristotelese kujundatud loogika põhiliselt formaalne, tegeldes mõtlemise õige vormi küsimustega ja hinnates seda välditamatu ,,vahendina" iga teadusliku ning õige mõtlemise jaoks: sellest ju pärinebki tema loogika-alaste teoste kogunimetus ,,organon". s.t. ,,vahend", abinõu
7 printsiipidele ning keskenduda pidevale ja fokusseeritud protsessile. (Goldratt, Cox 2007, 415) Dettmer, kes on üks tunnustatumaid Piirangute teooria eksperte ja raamatute autoreid on defineerin "Piirangute teooriat" kui juhtimisfilosoofial põhinevat metodoloogiat. Seetõttu nimetatakse Piirangute teooriat nii juhtimisfilosoofiaks kui ka metodoloogiaks, kuid üldiselt tähistatakse Piirangute teooria nime all siiski teatud teadmiste kogumit. (Dettmer 2004) Ilma mõtlemisprotsesside kaasamiseta võimaldab Piirangute teooria lahendada tootmisprobleeme ja juhtida füüsilisi piiranguid ettevõtete sees. Kui kaasatakse mõtlemisprotsessid, siis on võimalike leida ja juhtida piiranguid terves ettevõttes, ka siis, kui piiranguks on tegevuspoliitika, näitajad või käitumiseharjumused (Goldratt, Cox 2007, 416-417)
annaabi.ee 
