Raud (Fe) Laura Restov 10.klass Vanim raua leid on aastast 3500 ekr pärinev meteoriitrauast helmes, hiljem on leitud ka rauast amulette ja tööriistu. Rauast tehti majapidamistarbeid, sõjariistu ja relvi. Rauast relvad olid tugevamad, kui pronksist tehtud relvad. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla- Järve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed ja ehitati Eiffeli torn. Rauamaak
RAUD (FE) Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raua aatommass on 55,847. Avastamine: Vanimaks leiuks peetakse meteoriitrauast helmest, mis on pärit aastast umbes 3500 e.Kr. Antiikajal oli raud tähtsaim metall, kuna sellest tehti relvi ja tööriistu. Leidumine/saamine: Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse
Rauda hakkasid esimestena laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad olid vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla-Järve lähedalt ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt e. m. a. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Vanim leid on aastast 3500 e.m.a. pärinev meteoriitrauast helmes. Teisest aastatuhandest e. m. a. pärinevad mitmed amuletid. Kivide töötlemiseks kasutati rauast tööriistu. Kaua aega peeti rauda väärismetalliks. Ajaloos oli ajajärke, mil rauda hinnati kullast kallimaks. 2 Assüüria turuplatsidelt leiti tahvlid, millelt selgus, et rauda peeti hõbedast 40 korda ja kullast 5 korda kallimaks. Aafrika hõimude naistel oli tavaks ennast raudvõrudega ehtida.
3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad, mis olid vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad, võimaldasid hetiitidel laiendada oma võimu naabermaadele. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla-Järve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt e. m. a. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Vanim leid on aastast 3500 e.m.a. pärinev meteoriitrauast helmes. Teisest aastatuhandest e. m. a. pärinevad mitmed amuletid. Ka kivide töötlemiseks kasutati rauast tööriistu. Kaua aega peeti rauda väärismetalliks. on olnud ajajärke, mil rauda hinnati kullast kallimast. Alistatud Assüüria rahvad maksid 9. saj. e. m. a. andameid kulla, hõbeda ja rauaga. on leitud Assüüria turuplatsidelt tahvlid, millelt on aru saada, et rauda peeti hõbedast 40 korda ja kullast 5 korda kallimaks. Aafrika hõimude naistel oli tavaks ennast raudvõrudega
majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad, mis olid vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad, võimaldasid hetiitidel laiendada oma võimu naabermaadele. Eestis on vanimad raudesemed leitud KohtlaJärve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt e. m. a. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Vanim leid on aastast 3500 e.m.a. pärinev meteoriitrauast helmes. Teisest aastatuhandest e. m. a. pärinevad mitmed amuletid. Ka kivide töötlemiseks kasutati rauast tööriistu. Kaua aega peeti rauda väärismetalliks. on olnud ajajärke, mil rauda hinnati kullast kallimast. Alistatud Assüüria rahvad maksid 9. saj. e. m. a. andameid kulla, hõbeda ja rauaga. on leitud Assüüria turuplatsidelt tahvlid, millelt on aru saada, et rauda peeti hõbedast 40 korda ja kullast 5 korda kallimaks
käevõrud. Keskmine rauaaeg (450 - 800 m.a.j.) Rahvasterännuaeg (450 - 600) Rahvasterännuaja alguses lõppes Eestis tarandkalmete ehitus. Periood, kus rajati kõige arvukamalt linnuseid. Eelviikingiaeg (600 - 800) Noorem rauaaeg (800 - 1225 m.a.j.) Viikingiaeg (800 - 1050) Viikingaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused. Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227]) Vanem rauaaeg Meteoriitraud Vanim meteoriitrauast ese on leitud ühest hauast Samarras (Põhja-Iraak). Valmistatud u. 5000 e.m.a. Lähis-Idas muististest on leitud üksikuid meteoriitrauast esemeid vanusega ajast 4. - 2. at. e.m.a. Esimesena õppisid rauda tootma hetiidid u. 1500 a. e.m.a. Hetiidid kinkisid raudesemeid naabervalitsejatele. Raud oli tol ajal kõige väärtuslikum materjal. Hetiidid hoidsid rauatöötluse tehnika endateada, kui hetiitide riik u. 1200 e.m.a. lagunes, siis levis rauatootmine kiiresti. Euroopasse
Metalligraafilise analüüsiga on tuvastatud, et vanimad rauamaagist valmistatud esemed pärinevad ajast 2100 eKr. või on veelgi vanemad. Rauametallurgia tekkimine ja areng on seotud hetiitide kultuuriga. Hiinas hakkas rauatootmine XIII-XII sajand eKr. ja raua hiinakeelseks nimetuseks on khlek. Lähis-Idas ja Kagu-Euroopas sai rauaaeg alguse umbes aastal 1200 eKr. Muistsest Egiptusest pärineb vanim raudhelme leid, mis on valmistatud meteoriitrauast ja pärineb umbes aastast 3500 eKr. Ennem raud oli kallim kui kuld või hõbe. Kaupmehed müüsid rauda hõbedast 40 korda kallimalt ja kullast 5 korda kallimalt. Inimene hakkas kõige esimesena kasutama meteoriitrauda. Varajasim kasutusaasta on umbes 2500 eKr. aatomi ehitus: Raud paikneb VIIIB rühmas. Aatomimass Ar(Fe)=55,845 ja aatomi massiarv A=56. Järjenumber tabelis Z=26. Raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 30 neutronit. Fe:+26/2)8)14)2)
algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Avastamine. Saamine Esmalt puutus inimene kokku meteoriitrauaga. Vanim leid, meteoriitrauast helmes, on pärit aastast u 3500 eKr. Arvatavasti tutvuti rauaga u 5000-6000 a tagasi. Teisel aastatuhandel eKr hakati rauda tootma Egiptuses, Indias ja Kreekas. Tutanhamoni hauakambrist on leitud rauast mitmeid pisiesemeid ja pistoda. Raud ja rauasulamid on metallide maailmatoodangus esikohal. Tootmine toimub astmeliselt. Kõrgahjuprotsessil toodetakse rauamaagist malmi. Malm töödeldakse teraseks. Selleks vähendatakse malmis süsiniku jt elementide sisaldust, kasutades erimeetoteid
Pronksiajast on teada, et õlle tegemiseks kasutati kõige enam otra, siis sellest ajast ongi jäänud traditsiooniks, et tehakse odraõlut. Õlut tarbiti teatud puhkudel. Õlle ajalugu on päris palju uuritud ja esimesed kindlad märgid õlle olemasolust Mesopotaamias ja Egiptused 4000a eKr. Vajangu pronksmõõk kasutatud pulmadel tseremoniaalesemena. Pronksiaeg on ääretult uhke ajajärk, kuid parakui kõiki detaile tema kohta ei tea ja ei tunne. Vanem rauaaeg · Vainim meteoriitrauast ese esineb ühes hauas Samarras (Põhja Iraak) 5000 eKr. · Üksikuid meteoriitrauast esemeid on leitud Lähis-idas muististes 4.-2. at eKr. · Praeguseks on Maal avastatud kokku üle 200 meteoriidikraatri või nende rühma. · Maale langenute seas on raudmeteoriidid (34%), kivimeteoriidid (62%) ja segameteoriidid (4%) Sihote Alin'i meteoriit · Langes 12.02.1946 Venemaale Ida-Siberisse Vladivostokist 500 km põhjapoole Sihote
annaabi.ee 
