Päikesesüstee m. Päikesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5.miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest , mille mass oli umbes 2 päikese massi ja läbimõõt umbes 4va. Peale vesiniku ja heeliumi oli pilves ka 1-2protsenti raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve järjest kokku , kuni aine tihedus ja temp. muutus pilve südamikus nii suureks , et kergemad aatomi tuumad , peamiselt vesiniku omad , hakkasid ühinema raskemateks ja algas "aeglane" tuumapõlemine . Kokku tõmbudes hakkas pilv pöörlema ja muutus lapikuks , moodustades protoplanetaarse pilve.Selles tekkisid omakorda keerilised tihenemistsentrid, millest moodustuvad pöörlevad protoplaneedid ja nendest suuremate ümber omakorda väiksemad ainetetiheneised, millest hiljem moodustusid planeetide kuud. Nii tekkisid : Merkuur , Maa, Veenus , Marss . Hiid planeedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on oma proto...
Üldine Planeetidevahelises ruumis tiirleb tohutu hulk meteoroide - üliharuldasi sadade ja kümnete kilomeetrite, tavalisi paljude meetrite suurusi, väiksemaid ja massiliselt imepisikesi tahke aine osiseid. Atmosfääri tunginud meteoroidid on nähtavad meteooridena ehk "tähesajuna" ja boliididena. Kosmilise kiirusega liikuvad meteoroidid põlevad atmosfääris: suuremad kaotavad pinnakihte, üliväikesed hävivad kogunisti. Maapinnale jõudnud meteoroide tunneme meteoriitidena. Ainult väiksemad meteoorkehad võivad säilida tahkete paladena, suuremad kehad plahvatavad Maaga põrkudes ja hajuvad ümbriskivimites ja - setetes, või kanduvad tolmu- ja gaasipilvedega kaugele. Maapinnal leitakse suhteliselt väikesi meteoriite, mis on sageli atmosfääri sattudes aeglustunud ja purunenud suuremate kehade killud. Uurides meteoriite saab tundma õppida tahke kosmilise aine ehitust ja koosseisu, selle tekketingimusi, aga samuti Päikesesüsteemi teket ja arengut
tumedaid, hõbedaselt lõikivaid, millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi ehk kondreid. Need on primaarse kosmilise aine tombukesed. Erinevalt Maal esinevatest kivimitest on kivimeteoriidi põhimassis metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit. Jämedateralistel aga mõnikord kondrid puuduvad ja nimetatakse akondriititeks. Neid teatakse 140, millest 13 meenutavad Kuu ja Marsi kivimeid. Neid tuntakse Shergotty, Nakhla ja Chassigny meteoriitide järgi SNC-meteoriitidena. Foto: Akondriit - Luotolax, Soome, langes 13. detsembril 1813 Raudmeteoriidid: Ehk sideriidid. Raudmeteoriitide keemilises koostises esineb valdavalt raud (76 94%) ja nikkel (5 25%). Nikli sisalduse järgi jagatakse heksaedriidid, oktaedriidid ja ataksiidid. Koobaltit leidub kuni 1%, keskmiselt siiski ainult pool protsenti. Vähesel määral sisaldavad raudmeteoriidid veel galliumi, süsiniku modifikatsioone ja vaske. Vägagi raske on
pekslevaks seinaks - see taltsutas kiiruse. Aga nüüdki oli see tunnis kakssada neliteist miili! Ta neelatas kuivalt, mõistes, et kui praegu murduks tiivatipp, pudeneks ta miljoniks tibatillukeseks merikajakapritsmeks. Aga kiiruses peitus jõud, see rõkkas liikumisrõõmust, - kiiruses oli puhas ilu! Tuhande jala kõrgusel püüdis ta pidurdada, - tiivaotste vingudes ja plaksudes rängast survest, paat ja kajakaparv meteoriitidena vastu tormamas, otse risti ta teele. Ta ei suutnud peatuda, sest veel ei osanud ta sellises hoos pikeest välja tulla. Kokkupõrge aga tähendanuks kindlat surma. Ja nii ta siis pigistaski silmad kinni. Ja tollel hommikul see juhtus, just pärast päikesetõusu, -Jonathan Livingston prahvatas otse HOMMIKUEINE PARVE südamikust läbi; kihutades kui kuul. Endal õhuvoolu möirgest ja tiivaotste vingumisest silmad kinni pigistatud
Üsna mitmeid teadlasi üsub, et vesi toodi Maale algselt komeedi kujul. Seda on ka uuritud ja vähemalt osa keemiliste isotoopide uuringuid näivad vihjavat, et vähemalt osal komeetidest on sama tüüpi vesi nagu Maal. Põnev on ka võimalus, et komeedid tõid Maale orgaanilisi ühendeid, millest lõpuks areneski elu. 4.3. Meteoorkehad Meteoorkehad ehk meteoroidid on planeetidevahelises ruumis liikuvad tahked kehad, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustavad meteoori ning võivad meteoriitidena maapeale langeda. Meteoroidid on läbi maailmaruumi tuhisevad kamakad, meteoorid taevas eredalt vilksatavad jäljed-langevad tähed ning meteoriidid tükid, mis ei jõua aurustuda ning jõuavad maapinnale. Kokkuvõte Kogu Päikesesüsteemi, tema tekke ja objektide teema on äärmiselt põnev. Sellest võiks põhimõtteliselt kirjutama jäädagi, kuna materjali ja informatsiooni on äärmiselt palju ning
annaabi.ee 
