kujult ja suuruselt sarnased. Haploidset kromosoomikogumit rakus nimetatakse genoomiks. Raku kromosoomide komplekti nimetatakse raku karüotüübiks. Tsentromeer kujutab endast kromosoomi ahenenud osa mida nimetatakse primaartsooniks. See jaotab kromosoomi kaheks osaks. Tsentromeeri asendist tingituna võivad kromosoomi õlad olla erineva pikkusega. Eristatakse akrotsentrilisi (üks õlg teisest tunduvalt väiksem), submetatsentrilisi (üks õlg teisest väiksem), metatsentrilisi (õlad ühepikkused) ja telotsentrilisi (ühe õlaga) kromosoome. 17. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soomääramise tüübid. XX-XY, XX-XO, ZZ- ZW, ZZ-ZO- süsteem. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel
Eukarüootidel on nukleoomse struktuuriga kromosoomid, mis asuvad rakutuumas ja on tsütoplasmast eraldatud tuumamembraaniga. Lisaks tuumagenoomile on veel tuumaväline mitokondrigenoom, millele taimede ja mõnede vetikate puhul lisandub kloroplastigenoom. Kromosoomide koostisse kuuluvad DNA, RNA ja valgud. Kromosoomistikku iseloomustab kromosoomide kuju, mille määrab primaarsoonise ehk tsentromeeri asukoht. Selle alusel eristatakse telo-, akro-, submeta- ja metatsentrilisi kromosoome. Metatsentriku tsentomeer jagab kromosoomi kaheks enam-vähem võrdseks õlaks. Telotsentriku tsentromeer paikneb aga telomeeri piirkonnas ja kromosoomil on visuaalselt eristatav vaid üks õlg. Inimesel esineb karüotüübis nii meta-, submeta- kui ka akrotsentrilised kromosoomid. Kõrgemalt arenenud liikidel on rohkem asümmeetrilisi kromosoome. Tuuma DNA hulk on määratud liigi kromosoomide arvu ja suurusega. Igal liigil on genoomis kindel
Selles faasis on voimalik uurida kromosoomide morfoloogiat ja nende arvu ehk isendi karuotuupi. Raku kromosoomide komplekti nimetatakse raku karuotuubiks. Tsentromeer kujutab endast kromosoomi ahenenud osa mida nimetatakse primaartsooniks. See jaotab kromosoomi kaheks osaks. Tsentromeeri asendist tingituna voivad kromosoomi olad olla erineva pikkusega. Eristatakse akrotsentrilisi (uks olg teisest tunduvalt vaiksem), submetatsentrilisi (uks olg teisest vaiksem), metatsentrilisi (olad uhepikkused) ja telotsentrilisi (uhe olaga) kromosoome. Anafaas Tsentromeeridega seostud kaavniidid luhenevad, mistottu tutarkromatiidid eralduvad uksteisest ja liiguvad raku pooluste suunas ning replikatsioonil tekkinud DNA molekulid eralduvad uksteisest. Telofaas Kaob mitoosikaav, kromosoomid despiraliseeruvad, tekib tuumake ja tuumamembraan. Kogu mitootiline tsukkel kestab loomade rakkudel kuni 24 tundi, millest interfaas haarab pohiosa ja mitoos ainult 30...60 minutit.
Sellel tasapinnal asuvad kaht kromatiidi ühendavad tsentromeerid. Selles faasis on võimalik uurida kromosoomide morfoloogiat ja nende arvu ehk isendi karüotüüpi. Tsentromeer kujutab endast kromosoomi ahenenud osa mida nimetatakse primaar- tsooniks. See jaotab kromosoomi kaheks osaks. Tsentromeeri asendist tingituna võivad kromosoomi õlad olla erineva pikkusega. Eristatakse akrotsentrilisi (üks õlg teisest tunduvalt väiksem), submetatsentrilisi (üks õlg teisest väiksem), metatsentrilisi (õlad ühepikkused) ja telotsentrilisi (ühe õlaga) kromosoome. Keharakkudes on kõrgematel organismidel (taimed, loomad) kromosoomiarv diploidne (2n), mis tähendab, et iga kromosoom (kindlaid tunnuseid määrav DNA molekul) on dubleeritud esineb kahes eksemplaris. Suguliselt sigivatel loomadel on sugurakkudes igast homoloogsete kromosoomide paarist vaid üks kromosoom ja sellist kromosoomide arvu nimetatakse haploidseks arvuks (n). Üks kromosoomipaar on lahksoolistel liikidel
annaabi.ee 
