nagu heinategu ja künd mine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Kül mal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaoliselt käisteta ka mpsunist või pikkkuuest. Abielunaiste kohustuseks oli peas kanda tanu ja e es p õlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane v õi villane suurätt, mida ni metati s õbaks. Mehed kandsid pidulikel puhkudel särgi peal ka mpsunit m e enutavat jakki ja pikkkuube, mis oli kiviv öö ga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvikpüksid ja põlvikud. Tavaliselt oli peakatteks jä medast vildist vor mitud kaabu. Kaugest minevikust pärinevate arusaamade järgi polnud ehted ja rõivaste kaunistused mitte ainult iluks. Need pidid kandjat ühtlasi kaitsma k õige kurja e e st
Suur sensatsioon oli 1922. aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest se e oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid ini mese pea ja l õvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Ch ephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade v õi msai m riik. Te mpli väline il me oli lihtne, range. Polnud aknaid e ga sambaid väljaspool. Väravaehitist ni metati püloon. Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taim evor me. Kapiteeliks olid suletud v õi avatud pungad või õied. Sa mbaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja. Te mplid m o odustavad terve ko mpleksi. Mõned on hiigelsuured A m oni te mpli Karnaki templid sam massaalis (Karnakis) on 134 sam mast. V õi mas on ka Ra mses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljute mpleid
v~oi v¨aa¨riskivi . Esimese ) algkujuks. Muistse va- 102 lumetallina kasutati pronksi nud kui P¨aikesel , algselt ja vaske , kulda ni- sama m¨ark kui . metati . P¨arast s~odivaid riike, hakkas t¨ahendama metalli u ¨ldisemalt. / ¡ Vana m¨ ark £33 ¢ , koosnedes / ¡ Vanas kirjapil-
✄ よう えき ぎょく ✂形声 ✁ H¨aa¨ ldusosuti on 昜 (mitte 易), mis kujutab alusele pandud kalliskivi 玉 ほうしゃ kiirgamas v¨alja 放射 allapoole sellele langevat valgust. 場 t¨ahistab kohta, kus toi- たましふ かみ metati seestumusrituaali 魂振り. 〔説文〕seletab 場, kui kohta, kus jumalale 神 まつ p¨uhenduti 祭る. On n¨aiteid, mis kinnitavad, et 場 oli vanasti ka otse p˜oldude vahel silutud koht, kuhu asetati annid jumalale ning peeti t¨anup¨uhi. 議類 ⇒登 登 ON KONKREETSEMA 参考 ⇒ 地 ¨ T AHENDUSEGA 議類
annaabi.ee 
