teise lahustisse või siis üle purustatud jää. Kristalliseerumine sulamist · Toimub vastavalt Oswaldi seadusele, mille järgi polümorfsete substantside sulami jahutamisel esimesena tekib vähim stabiilne modifikatsioon, mis järgnevalt muutub astmeliselt stabiilsemaks modifikatsiooniks. · Kuna metastabiilne vorm omab madalamat sulamistäppi, on tugev jahutamine vajalik selle kristalliseerumiseks sulamist. · Pärast sulamist peab süsteemi ka jahutama allapoole metastabiilse vormi sulamispunkti · Karastava jahutamisega võib sulami asemel tekkida hoopis amorfne tahke aine, mis järgneval kuumutamisel läheb üle klaasjaks massiks, millele järgneb kristallisatsioon. · Sobiva polümorfse vormi saamise meetodid.- www.neti.ee LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON · Aine hulka, mis lahustub teatud koguses lahustis teatud temperatuuril ja teatud rõhul, kutsutakse aine lahustuvuseks. Lahust, mis sisaldab maksimaalselt võimalikku hulka
kord). Soojusjuhtivus on kõigi tahkiste tavaline omadus, juhivad soojust paremini kui vedelikud ning amorfsed ained. Metallide hea soojusjuhtivus on tingitud metalli kristallis vabalt paiknevatest elektronidest. Tahkistel sisehõõrdejõud puudub, kuna puudub omadus voolata. Metallide voolamisel on tegu monokristallide nihkega üksteise suhtes väliste jõudude mõjul. Faasideks nimetatakse aine erinevate omadustega olekuid. Metastabiilse olekuga on tegu, kui aine esineb ühes faasis sellise rõhu ja temperatuuri väärtuses, kus ta tegelikult peaks olema teises faasis. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massioleku kohta, on vastupidiste protsesside puhul vastupidine. Kondensatsiooniks e. veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest olekust vedelaks
kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 9. Kuidas tekib simuleeritud ehk sundkiirgus? Kuna metastabiilses olekus viibivad elektronid kaua, ja ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. Kui nüüd tuleb kusagilt valguskvant, mille energia vastab metastabiilse oleku ja põhioleku energiate vahele, siis tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis
süsinikusisaldusega terastes ka toatemperatuuril. Suurest C-sisaldusest tulenevalt on austeniidi kõvadus ferriidi kõvadusest suurem – nii näiteks C-sisaldusele 1,5% vastab kõvadus 150 HB. Austeniit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Austeniit on mittemagnetiline. Tsementiit (T) e. raudkarbiid (Fe3C) on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Metastabiilse faasina laguneb ta kõrgetel temperatuuridel (üle 1300 °C), nii et tal ei ole sõna otseses mõttes kindlat sulamistemperatuuri. Kristallivõre koosneb reast teatud nurga all paiknevast oktaeedrist, mille keskmes paikneb C-aatom. Tsementiit on habras ja väga kõva (820 HB). Ledeburiit (Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 oC. Kuni temperatuurini 727 oC koosneb
Suurest C-sisaldusest tulenevalt on austeniidi kõvadus ferriidi kõvadusest suurem nii näiteks C-sisaldusele 1,5% vastab kõvadus 150 HB. Nagu teisedki tahkkesendatud kuupvõrega metallid, on austeniit sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Austeniit on mittemagnetiline. Tsementiit (T) e. raudkarbiid (Fe3C) (cementite, iron carbide) on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 25 aatomprotsenti ehk 6,67 massiprotsenti süsinikku. Metastabiilse faasina laguneb ta kõrgetel temperatuuridel (üle 1300 °C), nii et tal ei ole sõna otseses mõttes kindlat sulamistemperatuuri. Kuna C-aatomi läbimõõt on 63% Fe-aatomi läbimõõdust, muutub tsementiidi korral kristallivõre rombiliseks. Kristallivõre koosneb reast teatud nurga all paiknevast oktaeedrist, mille keskmes paikneb C-aatom. Kuna iga raua aatom kuulub üheaegselt kahele oktaeedrile, siis kõigi oktaeedrite süsinikuga täitumise korral kehtib suhe Fe/C = 3/1
Ergastamisel viiakse elektronid ergastatud olekusse, kust nad kohe siirduvad väiksema energiaga, aga metastabiilsesse olekusse. Kuna metastabiilses olekus viibivad elektronid kaua, ja ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. Kui nüüd tuleb kusagilt valguskvant, mille energia vastab metastabiilse oleku ja põhioleku energiate vahele, siis tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. Märgime, et sobiva energiaga valguskvant viib põhiolekus oleva elektroni ergastatud olekusse, aga ergastatud olekus oleva elektroni sunnib üle minema põhiolekusse ja sealjuures kiirgama sama energiaga valguskvandi (tekib sundkiirgus nagu stimuleeritud luminestsentsi korral).
- kõrge korrosiooni-, happe-, leelisekindlus - hea sooja- ja elektriisolaator - suhteliselt madal hind Al2O-TiC on kõige levinum dispersioonitugevdatud keraamika, mis sisaldab 25...40% tugevtaud faasi (TiC). TiC lisamine suurendab Al2O3 soojusjuhtivust, termokindlust, tugevust ja sitkust, mis on suuremad kui puhtal Al2O3-l. Musta värvuse tõttu nim seda ka mustaks keraamikas. Al2O3-ZrO2 on suure tugevuse, löögisitkuse ja termokindlusega. Tugevuse tõus on seotud metastabiilse tetragonaalse (t-ZrO2) kristallivõre muutmisega pinge all monokliinseks kristallvõreks (m-ZrO2). Sellega kaasneb osaline energia neeldumine ja juba eksisteerivate mikropragude leviku piirdumine. Kui Al2O3 sisaldab primaarset m.ZrO2, siis on materjalil küll hea löögisitkus, kuid väike tugevus. Nimelt Al2O3 ja m-ZrO2 soojuspaisumistegurite erinevuse tõttu (m.ZrO2-l on väiksem) tekib jahtumisel m-ZrO2 ümebr hulgaliselt submikropragusid.
annaabi.ee 
