(orto)Fosforhape HPO Fosfaat PO³ Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e. CHCOOH Etanaat CHCOO äädikhape Etandiithape e. (COOH) Oksalaat CO² oblikhape HAPPED TUGEVUSE JÄRGI Tugevad Keskmised Nõrgad HSO, HNO, HCl (lenduvuse HCOOH, HCO, HS
Aldehüüdid on üldiselt ketoonidest mürgisemad. Sattudes nahale, tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Väga väikesed karbonüülühendite kogused ei ole ohtlikud, mõnede esindajate lõhn on meeldiv, mõnedel aga ebameeldiv. Väga paljude looduslike ainete lõhnabuketi kujundamises osalevad aldehüüdid ja ketoonid. 6. HAPPED ANIOONID 1) - metaanhape e. sipelghape - metanaat e. formiaat 2) - etaanhape e. äädikhape - etanaat e. atsetaat 3) - etaandihape e. oblikhape - etaandiaat e. oksalaat 4) - benseenkarboksüülhape - benseenkarboksüüloaat e. bensoehape e. bensoaat 5) - kloroetaanhape - kloroetanaat 6) - piimhape e. - laktaat 2-hüdroksüpropaanhape 7) - õunhape e. - malaat e.
Bakterid jm mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning sellepärast lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Biolagunev e. biodegradeeruv kokkupuutel mullaga laguneb kiiresti ,ei reosta loodust 2. Nimetused Estrid: Põhimõte on sarnane karboksüülhapete nimetusele. Nimetuse tuletamiseks tuleb esmalt vaadata, millise happe estriga on tegemist, see annab estri nimetuse lõppliite. CH3COOCH3(etanaat); HCOOCH3(metanaat); CH3CH2COOCH2CH3(propanaat). Täieliku nimetuse tuletamiseks tuleb lõppliite ette märkida radikaali nimetus. Siis saab valemitele vastavateks nimetusteks: metüületanaat, metüülmetanaat, etüülpropanaat. Ehk: nimetus algab funktsionaalrühmas vesiniku asendunud alküülrühma nimetusest ja järgneb happeaniooni nimetus, kus sõna 'hape' on asendatud lõppliitega aat. Amiidid: Nimetus sarnane karboksüülhappe nimetusele, kus sõna 'hape' asendatakse liitega amiid. Nimetamine
sööbiva toimega. Estrid ja rasvad Keemia õpik kutsekoolidele lk. 127...130 Estrid R COO R Estrid on hapete ( ka karboksüülhapete) ja alkoholide reageerimissaadused. Hape + alkohol = ester + H2O CH3COOH + C2H5OH = CH3COOC2H5 +H2O Etaanhape + etanool = etüületanaat + vesi Nimetuse tunnuslõpuks on aat Nimetuse andmine sõltub, millise happe estriga on tegemist: Metaanhappe ester metanaat Etaanhappe ester etanaat Propaanhappe ester propanaat Butaanhappe ester butanaat ...jne. Estrite omadused: On vedelad või tahked ained, Ei ole mürgised Enamasti meeldiva lõhnaga paljud neis kuuluvad puuviljade ja veinide lõhnabuketti, samuti taimede aroomiõlid On veest kergemad, Sageli narkootilise toimega, Reageerivad hästi veega = tekivad (lähteained) karboksüülhape + alkohol. Seda nimetatakse estri hüdrolüüsiks.
põlemisel (ohtlik ahjusiibri liiga varasel sulgemisel: CO2 + C ↔ 2CO – hapniku juuresolekul põleb sinise leegiga: CO + O → CO2 – veidi kergem õhust, vees vähelahustuv, raskestiveelduv gaas – madalatel tº-del inertne, kõrgematel reageerib leelistega, mõnede sooladega jne., → soolad, kuid ta ei ole soolimoodustav oksiid (ei ole happeanhüdriid): CO + NaOH → HCOONa Na-metanaat (metaanhappe sool) Ca(OH)2 + CO → CaCO3 + H2 Ca-karbonaat (süsihappe sool – laboris saadakse: lisatakse tilkhaaval konts. metaanhapet (sipelghapet) 100o-ni kuumutatud väävelhappesse: HCOOH → CO – väga mürgine inimesele ja loomadele (0,1%-line CO sisaldus õhus surmav inimesele sissehingamisel u. 20 min. jooksul) 0,1%-lisel CO sisaldusel õhus (CO ja O2 vahekord 1:200)
annaabi.ee 
