Klein lõi ka kosmogooniaid Yves Klein ‘’Käsna reljeef’’ Yves Klein ‘’Marianna Riley’’ Yves Klein ‘’Reisi tuul’’ Jean Tinguely 1952. aastal hakkas ta tegema meta- mehhaanilisi skulptuure, mõeldes ise välja nimetuse – beyond the machine Metamehhaanilised skulptuurid võivad olla hiigelsuured traadist, plekist, minemavisatud masinadetailidest,mis on varustatud mootoriga „Tsivilisatisooni jäätmete reanimeerimine“ Jean Tinguely „Metamatic nr.17“ Jean Tinguely Koos oma abikaasaga tegi ta ühistöid, kõige tuntuim on ‘’Hon’’ Nad olid keskkonnakunsti rajajad, kus teos ümbritseb publikut ka heli- ja lõhnaaistingutega Jean Tinguely ‘’Temake’’ Arman Fernandez Prantsuse objektikunstnik Kuulsaks saanud akumulatsioonidega, kokkupressitud tööstustoodetega ja kompositsioonidega katkistest viiulitest Lisaks on ka tuntud kui prahi ja rämpsu eksponeerija Arman’i akumulatsioon
vanadest seadmetes ja olmejääkidest mobiilsed robotlikud kaadervärgid, mis on varustatud mootoriga ning liiguvad, pöörlevad, kolisevad, pritsivad vett või levitavad lõhna. Kõik need masinad on aga veidrad, kasutud ja absurdsetena mõjuvad. Kunstniku enda väljenduse kohaselt on see kõik ,,tsivilisatisooni jäätmete reanimeerimine". Ta ehitas ka joonistusmasinaid, mida nimetas ,,metamaatilisteks" (ing.k metamatic), kuulsaim oli ,,Metamatic nr.17" ning seda eksponeeriti 1959. aastal Pariisis ning selle näituse vältel tegi masin tuhandeid joonistusi. Järgnesid autodestruktiivsed (ennastpurustavad) masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile" pidi 1960. aastal Moodsa Kunsti Muuseumi õuel paarikümne minuti jooksul masina eneselagundamist demonstreerima, kuid progrmmist kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Ta on oma provokatiivse ja koomilise
antropomeetria(printsess Helena), sinise epohhi antropomeetria ANDRÉ MASSON - Kalade võitlus, JACKSON POLLOCK - Alkeemia, HANS HARTUNG - kompositsioon musta ja JEAN TINGUELY - Metamatic nr. 17, Lahinguvarustus Võti, Stenografisti figuur, kollasega, (numbri-tähekombinatsioonid, apoteoos New Yorkile, Temake kahvatulilla hämu palju nimeta) YVES TANGUY - The ribbon of WILLEM DE KOONING - ANTONI TPIES - suur ovaal või maal, JASPER JOHNS - Lipp, valge lipp,
liikumise kasutamisest kunstis. Ta konstrueeris näiteks ,,metamehaanilisi" vesirattaid, mis pööreldes helisid tekitasid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s. 1930) koos ehitas Tinguely Stockholmi Moderna museet' is hiiglasliku seljal lebava naise kuju (,,Temake" e. ,,Hon"), kuhu
kasutamisest kunstis. Ta konstrueeris näiteks ,,metamehaanilisi" vesirattaid, mis pööreldes helisid tekitasid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s. 1930) koos ehitas Tinguely Stockholmi Moderna museet' is hiiglasliku seljal lebava naise kuju (,,Temake" e. ,,Hon"), kuhu publik
annaabi.ee 
