Ta näeb et metanarratiivid hakkavad taanduma ja asendub mikronarratiiviga- on palju hääli korraga, on mitu narrataiivi. Teadust võib pidada narratiiviks, meie maalim on rajatud teadusele- selle aluseks on kuritegu. Baudrillard- ta lähtub tootmise või produktsiooni mõistest. Ühiskond kus ei toimu materjaalsete asjade tootmine vaid toodetakse ka representatsioone ja märke. Enam ei toodeta asju vaid toodetakse informatsiooni. Ta näeb nihet metallurgilisest(materjaalne) maailmast semiurgilisse(informatiivne) maailma. Näiteks raha oli varem metalli tükk millel oli peal kuninga pilt, aga tänapäeval on raha pigem informatsiooniga/märgiga. Simulaakrum- põhimõtteliselt osutab koopiale, ajaloo käigu põhjal eristab ta kolme sorti simulaakrumit (kolm erinevat tasandit): esimese taseme simulaakrumid on jäljendamin, matkimine, Näiteks robitite leiutamine. Teise astme simulaakrumid
Baudrillard (1929-2007) Tsentri eemaldamine: nt Berliini müür. Baudrillardi väide on, et seda tsentrit eemaldades ei jõuaks me tänapäeval vahetusse kontakti reaalse maailmaga, vaid sünniks midagi muud. Me ei saa enam sellisel viisil maailma muuta. Keskne eeldus: inimesed ei tooda selles maailmas enam asju ja esemeid nagu marksistlikus ühikosnnas, vaid me toodame informatsiooni. Tootmise valda kuulub kõik koos inimese psüühilise sfääriga. Muutus ühiskonnas: liikumine metallurgilisest semiootilisse ühiskonda. Metallurgia: looduse ümberkujundamise tootmine (töödeldi ümber maapõuda). Semiootiline: märkide tootmine. Kui muutused toimivad märgi tasandil, siis järelikult me saame neid usaldada. Baudrillard väidab, et ometigi tahetakse kogu aeg kõnelda universaalsest keelest ja selle kaudu oma tegevust õigustada. Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses
teadmise ideedega. Teaduse seotus tõega - traditsiooniliselt oli teaduse eesmärk leida tõde, aga Lyotard näeb, et see ei ole enam niivõrd tõega seotud. Baudrillard "Simulaakrum" Lähtub produktsiooni mõistest. Me elame ühiskondades, kus ei toimu mitte materiaalsete objektide tootmisega, vaid toodetakse representatsioone, kujutisi ja märke / Informatsiooni. Me ei saa vahet teha produktsioonist majanduses ja kultuuris, need on läbi põiminud. Metallurgilisest (tootlik) ühiskonnast semiurgiliseks (tähendusi loov). Raha on saanud informatsiooniks, kui kunagi oli see tükk hõbedat v nii. Inimesed tegelevad märkide vahetamisega. See muutus tähistab ühe ajastu lõppu ja teise sündi. Simulaakrum on tähtis! Simulaakrum - jäljendus, koopia. Ta eristab kolme tüüpi simulaakrumeid. Matkimine ja jäljendamine. Mimesis. Reaalsuse immiteerimine võimalikult täpselt.
Post-strukturalism. Baudrillardi väide on, et tsentrit eemaldades ei jõuaks me tänapäeval vahetusse kontakti reaalse maailmaga, vaid sünniks midagi muud. Me ei saa enam sellisel viisil maailma muuta (nt. berliini müür). Keskne eeldus: inimesed ei tooda selles maailmas enam asju ja esemeid nagu marksistlikus ühikosnnas, vaid me toodame informatsiooni. Tootmise valda kuulub kõik koos inimese psüühilise sfääriga. Toimunud on muutus ühiskonnas - liikumine metallurgilisest(tööstuslik tootmine) semiootilisse( vaimne tootmine) ühiskonda. Metallurgia: looduse ümberkujundamise tootmine (töödeldi ümber maapõuda). Semiootiline: märkide tootmine. Kui muutused toimivad märgi tasandil, siis järelikult me saame neid usaldada. Baudrillard väidab, et ometigi tahetakse kogu aeg kõnelda universaalsest keelest ja selle kaudu oma tegevust õigustada. Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses
annaabi.ee 
