Mahepõllumajandus vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus. Majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Põllumajandus majandusharu, mis toodab toiduaineid, loomasööta ja toorainet tööstusele. Jaguneb taime- ja loomakasvastuseks. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Rasketööstus metallurgial ja masinaehitusel põhinev materjalimahukas tööstus. Ränne e migratsioon inimeste alalise elukoha vahetus. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Toyotism paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses. Tekib meeskonnatöö. Turumajandus majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel.
3) prügi, reostusoht 4) ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda KORDAMISKÜSIMUSED TÖÖTLEVTÖÖSTUS 17. Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? Tööstuse jagunemine: kerge- ja rasketööstus (metallurgial ja masinaehitusel põhinev) Tööstuse areng: sai alguse kergetööstusest - tekstiili- ja tarbekaupade valmistamisest Tööstusharud: vanad(toiduaine ja tekstiilitööstus ning laevaehitus), uued (auto ja keemiatööstus) uusimad ehk kõrgtehnoloogilised (tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin) 18. Too välja fordismi ja toyotismi peamised erinevused. Fordism: Toyotism:
looduse mitmekesisuse vähenemine prügi, reostusoht ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda KORDAMISKÜSIMUSED TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1.Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? tööstus: majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. jaguneb: kergetööstus: manufaktuuritootmisest välja kasvanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: peamiselt tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus rasketööstus: metallurgial ja masinaehitusel põhinev materjalimahukas tööstus. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest – tekstiili- ja tarbekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud jagunevad: Vanad harud: nt: toiduaine ja tekstiilitööstus ning laevaehitus pärinevad 18.- 19. sajandist, nende tehnoloogia eriti enam ei uuene. Riikide valitsused toetavad endiselt neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist.
19, 93 rantšo - väga suur loomakasvatusmajand, kus spin-off firm a e. kõrvalfirma - teadus-ja arendus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt asutuse või kõrgkooli juures töötav firma, mille looduslikel karjamaadel ning kogu toodang ülesanne on aidata kaasa uute kõrgtehnoloogi läheb müügiks. 93 liste ja teadusmahukate tehnoloogiate turusta rasketööstus - metallurgial ja masinaehitusel misele ning soodustada teadus-, arendus- ja põhinev materjalimahukas tööstus. 107 innovatsioonitegevuse alusel arenevat ettevõt regionaallinnastu - riigi mingis osas paiknev lin lust. 114 nastu, tavaliselt osariigi või provintsi pealinna suhteline eelis - mingi riik (tootja) suudab toota ümber koondunud lausaliselt linnastunud teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega ala
kujunes domineerivaks riigiks Rootsi. Rootsi kroonil olid Saksamaal ulatuslikud valdused (Bremen, Wismar, Lääne- Pommerimaa), ühtlasi ka õigus osaleda keisrivalimistel, mis tagas arvestava mõju Saksa- Rooma riigis. Läänemere piirkonnas kuulusid Rootsile Eesti- ja Liivimaa, Soome ning neid ühendavad alad tänapäeva Peterburi ümbruses. Ehkki (päris) Rootsi ise oli väike, tagas riigi tugevuse tsentraliseeritud riigiaparaat, kontroll kaubanduse üle ja tõhusal metallurgial põhinev relvatööstus. Venemaa oli nõrk, ehkki tugevnes järk-järgult. Poola, mille kuningas oli valitav, oli endiselt hiigelriik (Poola, Leedu, Kuramaa, Valgevene, osa Ukrainat), kuid killustatud ja nõrk. Brandenburgi-Preisi riigi tõus ei olnud veel alanud. Taani, kellele kuulus ka tänapäeva Lõuna-Rootsi (Skane) ja Norra, jäi Rootsile selgelt alla. Inglismaa ja Holland, kes kauplesid aktiivselt Läänemerel (shl ka Eestis) olid esmajärjekorras huvitatud stabiilsusest. 4