kivisöekaevanduses ja tehestes. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis- Osales kodusõjas, peale seda oli Maaparandustehnikumi majandus- ja parteitööline. Lõpetas ta Dneprodzerzinski Saadeti Moskvasse Tööstusakadeemiasse Metallurgiainstituudi. õppima Perekond Nikita Hrustsov Leonid Breznev Elu jooksul oli 3 abikaasat Abikaasa Viktoria Brezhneva. Ja koos nendega 5 last Kaks last Galina(Kremli printsess) ja Yuri Brezhnev Võimuletulek Nikita Hrustsov Leonid Breznev Pärast Stalini surma 1953. aastal suutis ta Ta osales Hrustsovi kukutamises ning
BREZNEV JA STAGNATSIOON (1964-1982) NLKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai L. Breznev, kes püsis oma ametipostil 18 aastat. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- LEONID ILJITS BREZNEV (1906-1982). Rahvuselt venelane, sündinud samuti Ukrainas. Lõpetas metallurgiainstituudi ja siirdus peagi parteitööle. Sõja ajal oli poliittöötaja, tõustes sõja lõpuks kindralmajori auastmesse. 1960-1964 oli Breznev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, seejärel Keskkomitee teine sekretär Hrustsovi järel. Kui viimane tagandati, tõusis Breznev peasekretäriks. Võimuka ja enesekindla Hrustsovi järel näis ta paljudele sobiva kandidaadina sellele ametikohale. Breznev oli väliselt pehme iseloomu ja kaaslasi arvestava
.....................................................................................................................................................9 2 3 Sissejuhatus L. I. Breznev sündis Kamenskojes (Ukraina, praegu Dneprodzerzinsk) 19. detsembril 1906. a. metallurgiatöölise perekonnas. Tööle asus 1921. a., 1931. a. NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) liige. 1935. a. lõpetas ta Dneprodzerzinski metallurgiainstituudi. Pärast lõpetamist asus tööle Dneprodzerzinski metallurgiatehnikumi direktorina (1936-1937), seejärel siirdus parteitööle, kus tegi kiiret karjääri. Seda soodustasid Stalini repressioonid, mille tõttu vabanes palju juhtivaid kohti. Ametikohad 1937 1938 Dneprodzerzinski Täitevkomitee esimehe asetäitja; 1938 Üle viidud Dnepropetrovski oblastokomiteesse; 1939 Dnepropetrovski oblastokimitee propagandasekretär;
kus ta töötas maakorraldajana, rajooni maaosakonna juhatajana, Sverdlovski oblasti Bisserski Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjana (1929--1930), Uurali ringkonna maavalitsuse ülema asetäitjana. Septembris 1930 ta sõitis ära ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Dneprodzerzinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda ning töötas samal ajal õpingutega tehases treialina. 1935. aastal lõpetas ta Dneprodzerzinski Metallurgiainstituudi. ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades rinde poliitvalitsuse ülema kohal kindralmajori auastmes. Seejärel oli ta NLKP Zaporozje ja Dnepropetrovski oblastikomitee esimene sekretär. 3 Aastatel 19501952 Moldaavia KP KK esimene sekretär. NLKP XIX kongressil 1952
On selge, et Brežnevit väga tõsiseks kandidaadiks pikemaajalise juhi kohale ei peetud. Pärast selgus, et Brežnevi pehmema kesta taga oli päris oskuslik poliitik, kes lühikese ajaga suutis elegantselt oma konkurendid kõrvaldada ja võimule jääda pikaks ajaks. Brežnev ise oli sündinud 1906 töölise perekonnas, rahvuselt venelane. 1927 lõpetas maamõõdu- ja meieratsioonitehnikumi, töötas ka maamõõtjana. 1935 lõpetas metallurgiainstituudi, 30ndate II poolest, 1937 a-st alates oli Nõukogude ja parteitööline eelkõige Ukrainas. II ms ajal oli rindel poliittöötajana. 1941-45 Lõunarinde Poliitvalitsuse Ülema Asetäitja, 18. armee Poliitvalitsuse ülem ja 4. Ukraina rinde poliitvalitsuse ülem, kuni 1946 Taga-Karpaadi sõjaväeringkonna Poliitvalitsuse ülem. 1946 II poolest jätkus parteitöö Ukrainas, 1950 suunati Moldaaviasse, oli 1952 a-ni seal parteijuht, sealt
annaabi.ee 
